/nginx/o/2011/02/22/521133t1h09cd.jpg)
Keskpanga ja kohalike kaubitsejate sõnutsi lasi kolonel Muammar Gaddafi räsitud režiim oma viimastel kuudel käiku riigi kullavarud.
Gaddafi müüs miljardi dollari eest kulda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liibüa keskpanga uus president Qassim Azzuz ütles, et Gaddafi režiim sai aprillis kohalikelt kaubitsejatelt 29 tonni kulla eest üle 1 miljardi dollari, maksmaks palka oma toetajaile.
Ilmselt toimetati kuld seejärel edasimüümise eesmärgil maalt välja. Gaddafi-vastase opositsiooni hinnangul läks müüki viiendik riigi kullavarudest.
Tripoli vanalinna juveelikaupluste pidajad kinnitasid eile, et kullamüük algas aprillis – ning jätkus kuni Tripoli vallutamiseni mässuliste poolt augustis.
Juveliiride sõnutsi pakkus keskpank kõigepealt väikesi 22-karaadiseid münte, hiljem aga – kui rahanälg kasvas – juba 12-kilogrammiseid kullakange, mis maksavad ligi pool miljonit dollarit tükk.
Juveelikaupluse omanik Abdulghani Kara, kelle poe tagaseina ehtis suur mässuliste lipp, ütles: «Paljud kullakauplejad, kes seda pangalt ostsid, praegu ei tööta. Nad teavad, et tegid midagi valesti ja üritavad nüüd mitte tähelepanu äratada.»
Kaupmehed ütlesid, et mündid, mille jaehind oli kõvasti alla 1000 dollari, ja šokolaaditahvli suurused 1-kilogrammised plaadid läksid müügiks päris hästi, 12-kilogrammiste kangide ostmiseks jagus raha aga vaid neil vähestel Gaddafi «ultralojalistidel», kes režiimi ajal hästi elasid.
Müügitegevus olevat muutunud üha pinevamaks, kuna mässumeelsed telejaamad ja üks Tripoli peamisi islamiliidreid hoiatasid, et seda ei tohi teha.
Erinevalt enamikest keskpankadest hoidis Liibüa keskpank oma 144-tonniseid kullavarusid kodumaal. Hiljuti tellis oma riigi kullavarud kodumaale tagasi ka Venezuela president Hugo Chávez, kartes nende arreteerimist.
CIA hinnangul võrdus Liibüa kullamüük umbes kahe rahunädala valitsuskuludega, kuid sõjaväele palkade maksmiseks jätkunuks sellest summast palju kauemaks.
Ülejooksik ja endine keskpanga president Farhat Bengdara ütles: «Gaddafi maksis kullarahaga sõduritele palka ja mulle on öeldud, et režiim võttis iga nädal keskpangast raha.»
Ta eeldab, et Gaddafi sugulased või kõrged sõjaväelased viisid kulla Tuneesiasse, otsides seal riike, kuhu müüa. «Tuneesiasse jõudes hakkasid nad uurima, kus kulda müüa saaks,» ütles ta Financial Timesile.
Ühe juhtiva kullatöösturi sõnutsi ei olnud Läänes ilmselt palju neid, kes Gaddafi kulda oleks ostnud. «Inimesed valivad oma kaubanduspartnereid praegu hoolikalt ja nad ei ostaks odavat kulda ilma järele uurimata, kust ta pärit on,» ütles ta.
Tripoli juveliirid – kellest keegi ise oma sõnutsi Gaddafi kulda ei ostnud – leidsid aga asja juures mitmeid erinevaid tahke.
Juveliir Ali Ghadour, kes valmistus parasjagu sulatama üles vannitäit kuldehteid, leidis, et kullaraha aitas osasid kodanikke ajal, mil ametlikke palkasid ei makstud ja pankadest sai raha võtta vaid jaopärast.
«Kulla ostmine toetas valitsust. Kuid teisest küljest – selle raha eest sai rahvas süüa,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2011.