/nginx/o/2010/10/01/442163t1h4b01.jpg)
Jean-Claude Trichet valas välja oma viha Saksa kriitikute peale, kes norivad Euroopa Keskpanga tegevuse kallal euroala võlakriisis, väites, et valitsused on eurot alt vedanud, tema asutus väärib aga kiitust inflatsiooniga võitlemise eest.
Trichet ootab kriitika asemel õnnitlusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peatselt ametist lahkuv EKP president ütles Frankfurdis peetud kõnes, et nende asutusel on rohkem teeneid Saksa inflatsiooni talitsemisel kui auväärsel Bundesbankil. «Me oleme euro esimese 12 aasta jooksul hinnastabiilsuse taganud – laitmatult! Laitmatult!»
«Ma kuuleks palju parema meelega õnnitlusi asutuse aadressil, mis on Saksamaale ligi 13 aasta jooksul hinnastabiilsuse taganud, ligikaudu 1,55 protsendi juures... mis on palju parem, kui viimase 50 aasta tase,» ütles Trichet.
Ta viitas sellele, et EKP on valmis langetama euroala ametlikke intressimäärasid, kui majandusväljavaade jätkuvalt halveneb.
Üsna varjamatult tulistas Trichet kriitikanooli ka Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Christine Lagarde’i suunas, kes on teinud kõva lobitööd kapitalisüstide nimel euroala pankadesse.
«Ma ei dramatiseeriks olukorda, nagu mõnedel kombeks... lähtuvalt analüüsidest, mis ei pruugi olla täpsed,» ütles ta ja lisas, et likviidsuskriisi euroalas pole.
EKP on olnud üha intensiivsema Saksa kriitika all pärast seda, kui lükkas augustis senisest suurema hooga käima oma riigivõlakirjade ostmise programmi.
Eile ütles Saksa opositsiooniliste sotsdemokraatide liider Sigmar Gabriel, et EKP on alistunud kantsler Angela Merkeli poliitilisele survele.
Augustis ütles Saksa president Christian Wolff, et EKP võlakirjaostud on «õiguslikult küsitavad», Saksa ajalehed on EKP aga «Euroopa halvaks pangaks» tembeldanud.
Trichet andis aga vastu, et euroala valitsused, Saksa oma nende hulgas, on sülitanud euroala kokkulepitud reeglite peale ja õigustavad nende lahjendamist. EKP võlakirjaostude programm tulenenudki sellest, et poliitikud ei suutnud hoida ära riigivõlgade kuhjumist.
«Ostuprogramm sündis sellest, et kõnealused valitsused käitusid kohatult – vaatamata meie hoiatustele,» ütles ta.
EKP sõltumatust rõhutades hooples Trichet: «Kõige hullema kriisi keeristes pärast Teist maailmasõda oleme me hoidnud ülal usaldust valuuta vastu ning veendumust, et suudame tagada hindade stabiilsuse. See pole mitte juhus. Selle taga on meie otsused, mis said vastu võetud vaatamata mitmete valitsuste vastuväidetele.»
Trichet' 8-aastane ametiaeg lõpeb 31. oktoobril. Tema toolile istub Itaalia keskpanga president Mario Draghi.
Copyright The Financial Times Limited 2011.