/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/08/09/701834t1h6bc5.jpg)
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing märkis, et kahtleb, kas EFSFi loomine ja Eesti osalemine selles on hea mõte.
Pankur kahtleb EFSFiga liitumise mõttekuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raskustes riigid peaksid raskustega võitlema. Kui abisaaja riik ei tegele oma probleemidega ega hinda teiste riikide valmisolekut toetada, siis tundub, et nende toetamine ei ole mõttekas üritus,» lisas ta. «Mõni riik ei vääri rahaliitu kuulumist.»
Valitsus andis täna heakskiidu eelnõule, mis lubab Eestil liituda Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF). Eestile võib see kaasa tuua kuni 2,5 miljardi euro suuruse laenugarantii andmise kohustuse.
Esialgu on siiski teada, et kokku lepitud laenude väljastamise järel Kreekale, Portugalile ja Iirimaale, saab Eesti garantiikohustus olema 660 miljonit eurot.
EFSF hangib raha võlakirjade emiteerimisega. Kunsing lisas, et kui võlakirju hakkavad garanteerima ka madala krediidireitinguga riigid, nagu näiteks Itaalia, siis ei ole võlakirjad usaldusväärsed.
Euroala valitsused on kokku leppinud, et kiidavad EFSFi muudetud põhikirja ja liitumise sellega heaks veel enne septembri lõppu.