Kriitika – miks me seda nii väga kardame

Kriitika on vaid inimese seisukoht tema isiklikust vaatenurgast, mida ei saa täie tõena võtta. Foto: SCANPIX

«Te olete väga vilets kritiseerija, kuid ärge võtke seda isiklikult. Ütlen seda vaid seetõttu, et hoolin teist...» Kriitika tegemine ja vastuvõtmine nõuab päris palju julgust. See Psychology Todayst tõlgitud lugu on suureks abiks selle keerulise kunsti omandamisel.

Nagu iga teine inimene, oled sinagi ilmselt elus kriitka osaliseks saanud ja seda isiklikult võtnud. Kriitika on juba oma olemuselt midagi sellist, mida mitte keegi meist kuulda ei soovi. Parimal juhul on see ärritav, halvimal juhul näib see ähvardavat meie identiteeti ja eksistentsi. Inimesed reageerivad kriitikale alati jõuliselt, ükskõik kuidas seda ka ei esitatata. Süda puperdab, lihased tõmbuvad pingule ja vererõhk tõuseb; käivitub ürgne jookse-või-ründa reaktsioon...

Kriitikahirmu taga on tegelikult hirm eemaletõrjutuse ja sidemete kaotamise ees, mis omakorda viib füüsilise eksistentsi säilitamise hirmuni. Kui sa suudad seda teadvustada, siis saad ka aimu, kuidas kriitikat paremini vastu võtta ja ka edastada.

Ajakirja Director septembrinumbris on rida häid nõuandeid selleks.