/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2011/02/04/510495t1h73aa.jpg)
Majandusteadlane Andres Arrak võrdles ETV saates «Foorum» eurotsooni hariliku klassiruumiga, kus tagapingis lärmavad kõurikud klassi üldist taset alla veavad.
Andres Arrak: Lõuna-Euroopa riigid on nagu kasvatamatud kõurikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopas praegu toimuv meenutab väga klassiruumis toimuvat, kus tagareas istuvad kõurikud, kel pole mingit kodust kasvatust, tõmbavad üldist taset alla ja esireas istuvatel priimustel on ülesanded ammu tehtud,» rääkis Arrak.
«Kogu Euroopa toppab praegu selle pärast, et kogu aur läheb nende hädapätakate aitamiseks,» lisas ta ja arvas, et end lõhki laenanud riikide abistamiseks tehtavaid jõupingutusi võiks Euroopa suunata hoopis näiteks USA majandusest mööda minemisele.
Finantsnõustaja: mingi osa ballasti tuleb eemaldada
Finantsnõustaja Kristjan Lepik leidis samuti, et eurotsooni liikmete arv võiks väheneda. «Las need problemaatilised õpilased lähevad teise kooli,» ütles ta ja selgitas, et mingi osa ballasti tuleb eemaldada. «Ballast euroalast välja ja minna uue, normaaltaseme suhtes kärpides edasi,» kirjeldas Lepik oma nägemust eurotsooni tulevikust. Ta lisas, et kui problemaatilised riigid lahkuksid ja Saksamaa toetaks jääjaid, oleks Euroopa majanduskeskkond palju parem.
Lepik rõhutas, et Eesti peaks paika panema piiri, kui palju ollakse nõus raskustes riike toetama. «Kindlasti peab sellest rohkem avalikult rääkima, arutama ja analüüsima, panema paika protsendi SKPst, kuhu maani oleme valmis laenama, mitte et nii palju kui küsitakse, nii palju anname,» arvas ta.
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel leidis, et Eesti valitsus võiks oma otsustes iseseisvam olla. «Mina tahaks juba praegu näha meie riigi valitsejatelt natuke iseseisvamat mõtlemist ja retoorikat, mitte ainult Merkeli järel jooksmist,» ütles ta. «Mina ütlen, et selle asemel, et kogu aeg vaadata, mis Merkel teeb ja järgi minna, võiksid riigijuhid siin Eestis öelda, et äkki on muid variante ka – plaan A, plaan B, plaan C.»
«Kui tulevad eurovõlakirjad, siis ma küsin küll Ansipilt, et mis kasu meil eurost on – me kärpisime, nägime vaeva – ma tahaks seda vastust kuulda,» lisas Mandel.
Kolumnist Ahto Lobjakas rõhutas, et nn vana Euroopa riikide jaoks võib eurotsoonist mõnede liikmesmaade väljaheitmine ideoloogiliselt vastuvõetamatu olla. Samuti tooks riikide lahkumine kaasa poliitilisi tagajärgi. «See tähendab kataklüsmi riigi jaoks, millega ükski terve mõistuse juures olev poliitik ei lepiks,» märkis Lobjakas.
Valitsus algatagu debatt
Saatekülalised leidsid, et ühiskonnas peaks valitsuse eestvedamisel tekkima diskussiooni, millist kasu Eesti eurotsoonis olemisest saab, kui kaua see end ära tasub ja millal tuleks lahkumisele mõtlema hakata.
«Hetkel on valitsusel väga mugav, nad ei ole midagi selgitanud – et solidaarsus ja peame raha andma, aga mis on edasised alternatiivid?» küsis Meelis Mandel.
Ka Ahto Lobjakas ütles, et on selge, et valitsusel on debati tekitamise ja olukorra selgitamise kohustus. «Valimised on kaugel, see protsess on koalitsioonile ohutu, seega võiks tõesti nõuda, et valitsus teeks rahvale selgeks, mis on kaalul, millised on võimalused,» arvas ta.