/nginx/o/2008/09/04/71322t1h5f86.jpg)
Pinged Euroopa pankadevahelisel turul on taas tõusmas: kommertspangad küsivad üleööturul teineteisele laenamisel üha kõrgemat intressi ja üldse eelistatakse oma vabu vahendeid hoida hoopis Euroopa Keskpanga üleöö hoiustel kui teistele pankadele välja laenata, kirjutab Finantsvaade.ee blogi.
Pankadevahelisel laenuturul mõõdetakse likviidsust ja finantseerimise sujuvust kolme kuu Euribori ja üleöö indeksswapi intressimäärade vahega.
Mida kõrgem on vastavate intressimäärade vahe, seda suurem on pankade vastumeelsus teineteisele laenata. Nimetatud näitaja on sel nädalal tõusnud esmakordselt 2008. aasta finantskriisi puhkemise eelsele tasemele.
Teine, pankadevahelise laenuturul usalduse langust kajastav näitaja on kommertspankade poolt Euroopa Keskpangas hoitavate vahendite maht ehk niinimetatud keskpanga üleöödeposiidi mehhanismi kasutamise populaarsus.
Euroopa Keskpank maksab kommertspankadele üleöö hoiuse pealt intressi 0,75 protsenti aasta baasil. Pankadevahelisel turul on vastav üleöö deposiidi määr 0,825 protsenti.
Seega on raha hoiustamine keskpangas vähem tulus kui selle välja laenamine pankadevahelisel turul. Mida suuremas mahus hoiavad kommertspangad oma vahendeid keskpangas, seda üheselt mõistetavam on pankade eelistus - oleme nõus väiksema tootlusega, peaasi, et raha oleks paigutatud turvaliselt.
Seega keskpangas hoitavate vahendite mahu kasv ja kõrge tase kajastab üldise usaldamatuse kasvu pankadevahelisel turul.
Kui pea terve käesoleva aasta ei tundunud mõte oma vabu vahendeid Euroopa Keskpanga juures hoiustada kommertspankadele kuigi atraktiivne, siis viimase kuu-pooleteise jooksul on see huvi hüppeliselt tõusnud.