Kuidas muuta maja veetorustik vastupidavaks?

Torustike vastupidavus sõltub suuresti just paigaldusvõtetest, aga ka paigaldatavate torude ja kasutatavate liitmike enda kvaliteedist. Foto: Uponor

Kindlustusseltside andmetel moodustavad kõigist kahjuliikidest 60 protsenti veekahjud, jäädes väljamakstud kindlustushüvitistelt vaid pisut alla tuleõnnetustele. Mida maja ehitades ja renoveerides silmas pidada, et torustik peaks vastu kaua ja tõrgeteta?

Uute korterite siseviimistluse tase on buumiajaga võrreldes tunduvalt parem, kuid seda enam üritatakse seina sisse jäävate vee- ja küttetorustike rajamisel juba ette teada probleemsete, kuid kõige odavamate materjalidega läbi ajada.

Paraku ei jää lekkiva torustiku põhjustatud probleem tihtipeale ühe korteri piiresse ning kannatada saavad ka alumiste naabrite kodud. Veelekked võivad pikka aega jääda märkamatuks, mille tulemusena peab halvimal juhul vahetama püsikonstruktsioonid.

Nii ehitajad kui ka kliendid vaatasid masu-aastatel kvaliteedile tihti läbi sõrmede ning seetõttu kasutati küsitava tasemega komponente. Tulemusena on lekked nüüdseks rikkunud sageli keraamiliste plaatide kinnitusalused ning tihti ka muid konstruktsioone.

Pikaaegne veeleke toob endaga kaasa ka hallituse. Lootes liigniiskusest vabaneda, pingutame väga hea kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga, kuid hallitus ründab meid tegelikult kohast, kus selle vastu pole võimalik lihtsalt võidelda – seina, lae või põranda seest.

Lisaks konstruktsiooni- ja hallituskahjustustele halvendab soojustusse sattuv vesi oluliselt ka maja soojapidavust. On juhuseid, kus veeleke on avastatud just seetõttu, et küttekulud on märgatavalt tõusnud. Sellisel juhul on suurem remont möödapääsmatu.

Kvaliteetne pole kallim

Torustike vastupidavuse seisukohast on kaks olulist tegurit, kus vead sisse tulevad – torude/liitmike kvaliteet ja paigaldusvõtted.

Plastist ja alumiiniumist komposiittorustiku paigaldamiseks on vaja teha kindlad operatsioonid, mis lõpevad liitmiku veekindlaks pressimisega. Tuleb ette, et pressimine sooritatakse hooletult või unustatakse üldse ära.

Hea süsteemi paigaldamine on aga lihtsam ning välistab inimlikud vead: ühenduse tegemisel pole tarvis toru otsa faasida ega kalibreerida, pressimata liitmik on kergelt tuvastatav ning annab endast surveproovil märku.

Oluline ühine ohukoht on aga süsteemi ehitamine erinevate tootjate komponentidest – toru siit ja liitmik teisest kohast. Segamisega kaob süsteemi garantii ning väga tihti ei sobi erinevate tootjate komponendid omavahel kokku – tulemuseks on leke.

Kõige rohkem probleeme esineb Aasias valmistatud nimetute toodetega. Tundmatu ja Euroopa tunnustatud tootjate materjalide hinnavahe on 15-20 protsenti, kuid esimese paigaldamine nõuab suuremat täpsust, võtab kauem aega ning ka vead on kergemad tulema.

Koos paigaldusega tuleb tundmatutest osadest valmistatud torusüsteemi hind teisest ligi viis protsenti odavam. Samas võib kasutusea vahe olla mitmekordne. Üks peab vastu hoone eluea – ehk 50 ja enam aastat –, teisega on pigem õnneasi, kas lappima tuleb hakata kohe pärast paigaldust või veidi hiljem.

Küsi dokumentatsiooni

Ostjad seina sisse ei näe, valides korteri asukoha, välimuse ja hinna järgi. Seda ei saa inimesele pahaks panna, aga tegelikult peaks arvestama, et tapeeti või seinaplaate vahetatakse tavaliselt kümmekonna aasta tagant, kuid tehnosüsteemid peavad püsima kogu hoone eluea.

Kinnisvara ostes on tark küsida vee- ja küttesüsteemide juurde kuuluvat projektidokumentatsiooni, mis kirjeldab ära nii torustike materjalid, automaatikalahendused kui ka kütteseadmed.

Kui ilmneb, et tegelikult paigaldatu erineb dokumentatsioonis mainitust, siis on sisu kahtlane. Sellisel juhul peaks paluma neutraalsel eksperdil süsteemid põhjalikumalt üle vaadata.

Pahatihti ei oska ka professionaalsed kinnisvaramaaklerid kirjeldada korterisse või majja paigaldatud süsteeme. Jutuajamised jäävad tapeedi ja aknapaketi tasemele, kuid see on vaid jäämäe tipp.

Kinnisvaraostjal ja kodu ehitajal on mõistlik end tehnosüsteemide ABCga kurssi viia ja olla ostmisel põhjalikum.