Päevatoimetaja:
Erkki Erilaid
Saada vihje

Eesti tudengi idee: tark tekstiil töötab kui mikrolaineahi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sirje Niitra
Copy
Konkursi võidutöö Tark Tekstiil.
Konkursi võidutöö Tark Tekstiil. Foto: Electrolux

Electrolux DesignLab 2011 Eesti konkursi võitjaks osutus Kunstiakadeemia tudeng Kuido Kasak oma projektiga SmartEat ehk Tark Tekstiil.

Electrolux viis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga DesignLab võistluse läbi Eestis juba teist aastat järjest. Kohaliku konkursi võitjaks osutus Kuido Kasak, kes pakkus välja portatiivse tuleviku mikrolaineahju ehk Targa Tekstiili kontseptsiooni.

Kasak osales edukalt samal konkursil ka mullu, mil tema Juhtmeta Pott osutus teise preemia vääriliseks.

«Selle aasta konkursi teemaks oli portatiivsus ja seetõttu mõtlesin asjale, mis oleks kerge, väike, transporditav, lihtne, kuid siiski laia kasutusega. Minu kontseptsiooniks on nn «tark» tekstiil. Võib isegi öelda, et seda saab võrrelda kasutusalalt mikrolaineahjuga, kuid erinevalt sellest on ta võimeline temperatuuri hoidma ning tekitama ka külma,» kommenteeris Kasak oma võidutööd.

Tarka tekstiili saab tema sõnul kasutada erinevatel pindadel (potid, pudelid, plastikkarbid, paberkotid). Näiteks kui osta poest paberkotis saiakesi, mis on külmaks läinud, siis saab selle tekstiili asetada paberkoti peale ning nii saiakesed üles soojendada. Tekstiili valis Kuido seetõttu, et see võtab vähe ruumi, on kerge, pestav, ja samas suure pinnalaotusega.

Teiseks on materjal vastupidav ning kannatab transportimisel tekkivaid ebameeldivusi - tekstiil talub kukkumisi, põrutusi, vibratsiooni, temperatuuri muutust, raskust ja muud paremini kui mõni plastikust ese.

DesignLab 2011 konkursi žürii esimehe Heiki Zoova sõnul on võidutöö otsene vastus konkursi selle aasta teemale, milleks oli intelligentne mobiilsus. «See, et me saame valmistada just meie soovitud omadustega tarku materjale ei ole kauge tulevik, vaid ülikiirelt areneva nanotehnoloogia tänapäev. Lausa nii tänapäevane, et isegi tolmulapid valmistatakse täna nanotehnoloogilisest mikrokiust.»

Ta lisas, et Kasakule tõi võidu idee kasutada toidu jahutamiseks ja kuumutamiseks programmeeritud omadustega materjali tekstiili kujul. Töö väärtuseks on funktsioonile hästi vastav materjal ja reaalse perspektiiviga tehnoloogiline taust.

«Tekstiilile saab anda hõlpsalt just parasjagu meile vajaliku suuruse ja kuju ning katta kuumutamiseks või temperatuuri säilitamiseks erinevates pakendites toiduaineid. Energiat saab see materjal päikesest ja hõõrdumisest, on loodussõbralik ning asukohast sõltumatu. Kui seda tekstiili parasjagu ei vajata, siis ei võta ta ka ruumi ja me võime ta kasvõi taskusse pista. Tekstiili juhtimiseks on OLED paneel - samuti hetkel kiirelt edasi arenev tehnoloogia, mis passiivses olekus toimib tekstiili pakendina,» selgitas Zoova.

Electrolux DesignLab 2011 Eesti konkursi hõbemedali pälvis Piret Uustal nutika köögiplaadiga Claytronics, kolmandale kohale tuli Matis Otstak kontseptsiooniga HotFrost Bag.

Electrolux otsustas korraldada kohaliku DesignLab konkursi Eesti tootedisaini tudengite seas selleks, et Eesti noored disainerid oma novaatorliku mõtteviisi ja julgete ideedega rohkem maailmas silma paistaksid.

Kuigi Eesti tudengid tänavu rahvusvahelisse finaali ei pääsenud, valis kohalik žürii kõikide Eestist esitatud tööde seast 3 parimat ning esimene koht sai auhinnaks reisi Londonisse DesignLab 2011 toimuvale finaalvõistlusele.

Teine ja kolmas koht saavad auhinnad Electroluxilt. Žürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tootedisaini osakonna juhataja Heiki Zoova (žürii esimees), Electrolux Eesti juht Andres Kesker, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova, EKA õppejõud ja disainer Sven Sõrmus ja Eesti DesignLab 2010 võitja disainer Lauri Hirvesaar.

Electrolux Design Lab on iga-aastane võistlus, mis sai alguse 2003. aastal. Konkursi eesmärgiks on avastada huvitavaid ideid, milliseks kodutehnika tulevikus võib muutuda.

Tagasi üles