/nginx/o/2008/10/30/88190t1h8e6b.jpg)
AS Krediidiinfo andmetel on suurema krediidiriskiga tegevusaladeks jäänud majutus ja toitlustus ning ehitussektor, kus riskantseid ettevõtteid on vastavalt 28 ja 21 protsenti.
AS Krediidiinfo andmetel on suurema krediidiriskiga tegevusaladeks jäänud majutus ja toitlustus ning ehitussektor, kus riskantseid ettevõtteid on vastavalt 28 ja 21 protsenti.
Samas on ka kõnealustes valdkondades olukord võrreldes läinud aasta septembriga paranenud.
Nimelt oli 2010. aasta septembris majutuse ja toitlustuse sektoris kõrge krediidiriskiga firmasid 39 protsenti, ehitussektoris oli vastav näitaja 37 protsenti.
Nii maksuvõlgade (ehk riigi võlglaste) kui ka maksehäiretega (ehk äripartneritele võlgu olevaid) ettevõtteid on aastaga jäänud vähemaks kõikides tegevusalades.
Ainsaks erandiks on majutuse ja toitlustuse sektor, kus maksehäiretega ettevõtete arv kasvas 7 protsenti. Arvestades sektori paranenud konjunktuuri, on alust oodata maksekäitumise paranemist lähiajal ka selles tegevusalas.
Kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (55 334) maksehäirete summa kokku moodustas augustis 118 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise perioodiga 10 protsenti.
Maksuvõlgade summa kasvas vaatamata riigivõlglastest ettevõtete arvu vähenemisele ligi 4 protsenti, jõudes 101 miljoni euro tasemele.