Ökonomist: valitsuse käed on hinnatõusu ohjamisel üpris lühikesed

Swedbanki peaökonomist Annika Paabut. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Swedbanki peaökonomisti Annika Paabuti hinnangul on valitsuse käed hinnatõusu ohjamisel üpris lühikesed.

Paabuti sõnul saab valitsus hindade kasvu kontrollida läbi administratiivselt kontrollitud hindade (nt energia) ja/või maksumuudatuste.

Viimase puhul on heaks näiteks käibemaksutõus 2009. aastal, mis mõned kuud hiljem ka tarbijahindadesse jõudis ning üldise hinnalanguse lõpetas. Sellele järgnes omakorda ebasoodne hinnaareng globaalsetel toiduainete turgudel.

«Seega - valitsus võib kokku leppida selles, et lähiajal administreeritud hinnad ei kasva ja maksumäärade tõstmist ette ei ole näha,» selgitas ta.

Mis puudutab Eestis konkurentsi soodustamist, eesmärgiga seeläbi hindu alandada, leiab Paabut, et Eestis on konkurentsi kasvatamine mõnevõrra keerukam kui suurtes riikides.

Tihedam konkurents ei võimalda ettevõtetel hindu nõnda kergesti tõsta - kui ostjaid/soovijaid ühele kaubale või teenusele on palju ja selle pakkujaid vähe, siis kipub vabal turul hind kujunema kõrgemaks, kui siis kui turul toimetaks mitu teenuse või kauba tootjat/pakkujat.

Nimelt on meie turg ikka üpris pisike ning see võib tähendada, et peale paari suurema turuosalise ei ole majanduslikult mõistlik turule enam siseneda.

«Tihti on riiklik sekkumine vajalik, kui tegemist n-ö loomuliku monopoliga (nt veevarustuses on loomulik monopol, kuna turule sisenemine on väga keerukas ja kallis ning eeldab tarnevõrgustiku olemasolu, mistõttu on turul tihti vaid üks pakkuja – A.P.) ning sel juhul saab riik sekkuda läbi hindadele piiri seadmise.

Seega on riiklikul tasandil selles mõttes juba sekkutud - enamik administratiivselt määratud hindu peab kasvuks saama heakskiidu konkurentsiametilt,» selgitas Swedbanki peaökonomist.