Aedniku nipid taimede sügiseseks väetamiseks

Kompostmuld hobusesõnnikust. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Aednik ja aiakujundaja Piret Pihtjõe sõnul on taimi vaja väetada, et suureneks saagi viljakus ja kvaliteet. Samas peab aga jälgima, et ei kahjustuks loodus ja mullaviljakus.

Uhkete ilutaimede kasvatamiseks on samuti vaja väetist. Liigne väetamine võib kaasa tuua väetise leostumise ja/või taime huku. Tänapäeval on saadaval mistahes väetis kõigile kättesaadav, teadmised aga mitte. Pakil olevat juhist on raske jälgida kuna kogused on antud ruutmeetrile või hektarile, aga kõik pole matemaatikaga alati sina peal.

Teine oluline asi, millest ei osata kinni pidada, on aedniku sõnul see, et kui pakil on kirjas, et väeta tuleb näiteks kaks korda hooaja jooksul, aga sügisel keegi ütleb või loeme ajakirjast või omast tarkusest antakse sügisväetist lisaks, mis aga viib toitainete sisalduse mullas tasakaalust välja.

«Taimel võib tekkida sedasi mõne toitaine üleküllus või puudus. Väetamine on keemia sõna otseses mõttes, näiteks ühe aine üleküllus võib takistada teise aine omastamist. Seetõttu ole hoolikas lugeja ja ära kuula teisi uisa-päisa,» soovitas ta.

Pigem vähe kui liiast

Tegelikult tahab kogu aed süüa: muru, ilu- ja marjapõõsad, viljapuud, lilled, välja arvatud kiviktaimla ja kehva pinnast armastavad taimed. «Kui muruala koos taimealadega kokku arvutad, siis saadki ruutmeetrid. Mineraalväetist on sedasi veel eriti lihtne anda, külvad nagu rukist. Ainult taimedega arvestades võib tõesti hätta sattuda. Murus kasvavad puud ja põõsad saavad oma osa kätte siis, kui muru on oma noosi ära võtnud. Selle vältimiseks ja muru väetisest ilma jätmiseks lööb inimene kangiga augud maasse. Kui arvutada ei oska, siis on jälle üleväetamise oht,» kirjeldas Pihtjõe.

Kas teadsid, et:

*Valgus on tähtis taime arengule.

*Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus.

*Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks.

*Juurte kasv, toitainete ja vee omastamine sõltub hapniku juurdepääsust juurtele.

*Umbrohtumus takistab väetiste omastamist.

*Mulda tuleb anda tagasi samapalju toiaineid kui me saagiga eemaldame.

*Orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamiseks tuleb vältida vee sattumist komposti ja sõnnikusse.

*Mineraalväetisi kasuta kraanulites, sest kraanul ei tolma ja igas graanulis on kõik vajalikud elemendid koos. Või vedelväetisena.

*Happelisi muldi tuleb lubjata, et mineraalväetis mõjule pääseks. See on vajalik köögivilja kasvatamiseks turbastel aladel. Spetsiaalsetele turbaaladele ja -peenardele lupja panna ei tohi kuna neutraliseerib hapu turba. Turbaaladele on olemas spetsiaalsed hapulembeste taimede väetised, näiteks rodoväetis ja mustikaväetis.

Toiteelemendid

Esmajärgulised taimede toiteelemendid on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K), teisejärgulised kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg). Vaata alati pakendilt makrolelementide N-P-K vahekorda. Kui spetsiaalne väetis sisaldab rohkesti lämmastikku (N), siis seda sügisel taimele anda ei tohi, kuna see soodustab kasvu, aga puitumata kasv saab talvel külmaga pihta. Selline väetis jäägu kevadiseks kasutamiseks mais. Sügisel antava väetise lämmastikusisaldus peab olema minimaalne.

Väetades tea, et lämmastik on mullast väga kergesti lenduv ja väljaleostuv. Seetõttu tuleb lämmastikuga väetades jääda kindlasti etteantud normi piiresse. Pigem vähe kui palju. Liigne lämmastik soodustab ka lehetäide arengut.

Taime poolt omastatavad lämmastikuühendid võivad mullas olla järgmiselt:

* Lämmastiku sisaldus on suurem huumusrikastes muldades ja väiksem leetunud liivmuldades.
*Orgaanilise aine lagunemisel (näiteks kompostis) vabanevad ammooniumühendid.
*Õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik.
*Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik.
*Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik.
*Mineraalväetistega mulda antav lämmastik.

Arvatakse, et liigne lämmastik saab taimedele, eriti okastaimedele, karmil talvel saatuslikuks. Pikk, vihmane ja soe kasvuperiood soodustab taimede kasvu. Sadevetega satub mulda tubli kogus nitraatlämmastikku.

Väetades peab arvestama mullastikuga

Üle Eesti on mulla struktuur väga erinev. Kuigi kaaliumi on meie muldades rohkem kui lämmastikku ja fosforit, on temast kui toiteelemendist sageli puudus. Kõige kaaliumivaesemad on liiv- ja turbamullad. Orgaaniline väetis (sõnnik, kompost, turvas) mitte ainult ei rikasta mulda toiteelementidega vaid parandab ka mulla huumusvarusid ja tõhustab mulla mikrobioloogilist tegevust.

Tänu orgaanikale mullas suureneb mineraalväetiste toime ja omastamine. Mulla vastupanuvõime välismõjude (ilmastik, niiskusrežiimi häired, liigtallamine, hapestumine) vastu suureneb. Paraneb mulla sõmeraline struktuur: rasked mullad teeb orgaanika kobedamaks ja kergemini haritavamaks, kerged mullad sidusamaks ja vettpidavamaks. Paraneb muldade soojusrežiim, sest huumusrikaste muldade tumeda värvuse tõttu suureneb päikeseenergia neeldumine. Suureneb CO2 sisaldus mullaõhus ja mullapinnalähedases õhukihis, millest omakorda sõltub fotosünteesi intensiivsus. Tänu orgaanilisele väetisele suureneb ka mikroobide arvukus mullas.

Kompostmulla kasutamine

Komposti on kõige õigem kasutada maaparandusainena, mis laotatakse maapinnale 2-5 sentimeetrise kihina. Kasvuperioodil ladustades jäetakse kompost maapinnale katteks (multšiks), sügisel kaevatakse sisse.

Komposti väetavad omadused sõltuvad tema toorainest. Majandus- ja aiajäätmetest tehtud komposti toitainesisaldus ei ole kuigi suur ja tema sobibki rohkem maaparandusaineks. Paljud taimed vajavad tõhusamaks kasvamiseks kiiremalt mõjuvaid väetisi, mistõttu tuleks komposti kangemaks teha lisaväetistega.

Makroelementide füsioloogilised puudused ja liiad

Lämmastik on vajalik lehtede ja varte kasvuks. Puuduse tunnusteks on alumiste lehtede kahvatumine, lehed väikesed, taime võrsed on peened ja kahvatud. Juurestik on aga tugevasti arenenud, lehtede kasv lakkab enneaegu ning õitsemine, seemnete ja viljade moodustumine algab tavalisest varem.

Liigse väetamise tunnused on võrsete ja lehtede kiire kasv, juurestik on nõrgalt arenenud, lehed suured ja tumerohelised, varred pehmed, lehtede servad kolletuvad, kärbuvad ja taim närtsib.

Fosfor on vajalik õite ja viljade arenguks. Puudus avaldub väikestes sinakates lehtedes, kasvuperiood lüheneb, õitsemine hilineb, taime varred on peenikesed, taime areng on aeglane, juurestiku nõrk kasv. Liigse väetamise korral halveneb raua, magneesiumi ja tsingi omastamine, kasvuperiood lüheneb, õitsemine on kiire.

Kaltsium on toitekeskkonna reguleerija, mikroorganismide tegevuse soodustaja, süsivesikute ja valkude liikumise reguleerija. Kaltsium soodustab juurekarvakeste arengut. Puuduse tunnused avalduvad happelistel muldadel, noorte lehtede servad on heledad, keerduvad allapoole, õienupu vars sureb, juurestik nõrgalt arenenud, osa juuri pruunistub, kattub limase või korkja kihiga ja sureb.

Liigne väetamine on tingitud kasvukeskkonna liigsest leelistumisest ja taim ei saa kätte pinnases leiduvat rauda ja boori, mis avaldub nende puuduse tunnusena.

Kaalium soodustab juurte ja mugulate kasvu ning muudab vastupidavaks kuivuse, haiguste ja talvekülma vastu. Kaaliumi puudus pidurdab kasvu. Liigse väetamise korral taim närbub, takistub kaltsiumi ja magneesiumi omastamine.

Kuhu ja kuidas väetist anda

Näiteks viljapuud omastavad väetise vaid võralaiuses olevate narmasjuurte kaudu. Seetõttu on tüve ümber pandud väetis sõna otseses mõttes maha visatud. «Teistele puudele ja põõsastele anna väetis samamoodi tüvest eemale ja kobesta mulla sisse. Kui tervet aeda korraga väetad, sealhulgas muru näiteks kraanulväetisega, siis ei ole vaja narmasjuuri pingsalt otsida, külva hoogsa liigutusega kogu alale,» soovitas Pihtjõe.

«Vedelväetis, olgu see siis mineraalkraanulitest leotatud või taimeleotis, mõjub tunduvalt kiiremini kui kuiv väetis. Kindlasti uuri pakendilt kogust, sest vedelväetisega on oht üle väetada kordi suurem,» lisas aednik-

Enne väetamist tuleb veenduda, et taim on piisavalt kastetud või vihmavett saanud. Kui sügis on kuiv, siis tuleks taimi ohtralt kasta – nii elavad nad talve üle ja suudavad kevadise päikese vastu seista paremini.

Allikas: hortes.ee