Terk: Balti ühisfirmad on teisejärgulised

Erik Terk Foto: Mihkel Maripuu

Tugevad Balti riikide ühisfirmad tekiks siis, kui need ei keskenduks enam kohalikule turule, vaid vaataks nii ajas kui ruumis kaugemale, leidis Eesti inimarengu aruande Balti riikide integratsiooni peatüki üks autoritest, Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk.

Terk märkis, et kolme Balti riigi ehk 3B ühine tegutsemine on suurte taristuprojektide käivitamiseks kriitiline, kuid nendest enamik poleks Euroopa Liidu poolse toetuseta teostatav.

«Ka hea majanduslik väliskeskkond ei too automaatselt kaasa tugevate pan-Balti firmade teket,» ütles Terk, sest tema sõnul pole see piisav, kui pan-Balti firmad jäävad vaid oma tähtsuselt vaid sekundaarseks ja orienteeruvad kohalikule toorainele ja turule.

«Praegu me leiame ühises ettevõtluses enamasti ehitust, kinnisvaraarendust, hulgi-jaekaubandust, aga suhteliselt vähe kaasaegseid rahvusvahelises majanduses olulisi kõrgtehnoloogilisi firmasid. Enamiku pildist moodustavad sellised, kelle äri on suuresti lokaalne ning sellega võib tekkida oht, et 20. sajandi firmad toimetavad edasi Baltikumis, aga 21. sajandi firmad leiavad koostööpartneri mujalt,» sõnas Terk.

Terk tõi välja peatüki autorite arvates olulise järelduse, et kui me suudame luua kõrgtehnoloogilisi klastreid Baltikumis, kus põhipartneriteks on Põhjamaad, siis selle raames võimalik teha ka Eesti-Läti-Leedu vahelisi koostööfirmasid. «Eeldada, et sellised firmad siit Balti riikidest endast tekiksid, on vähetõenäoline,» lisas ta.

Terk ütles, et peatükk otsis ka vastust küsimusele, kas kolm Balti riiki üldse moodustavad omaette integratsiooniregiooni. «Kui arvestada inimeste arvamusi, siis on variant, et Leedu graviteerub hoopis kuhugi lõuna poole, isegi Prantsusmaa suuna peale, mitte Põhjamaade poole, nagu Eesti ja Läti,» selgitas ta.