Ülikiire internet vallutab külasid

Pildil Antsla Gümnaasiumi arvutiõpetuse õpetaja Urmas Soonvald. Foto: Margus Ansu / Postimees

Võrumaal asuvasse Antsla gümnaasiumi EstWini fiiberoptilise kaabli jõudmine muudab põhjalikult inimese seniseid arusaamu interneti kasutamise võimalustest. Samas kollitab hääbumine nii praegust digitelevisiooni võrku kui väikseid kohalikke internetiteenuse pakkujaid.

Ükskõik kus ei asuks ka teie ajahambast puretud talukoht, võite te peagi kasutada üle interneti videolaenutust, valvata oma maja mitme kaameraga ükskõik kust, kasutada intelligentseid maja juhtimise tehnoloogiaid ja mida iganes.

Kes tahab, võib arendada ja juhtida kodust internetiportaale või käia kõrgresolutsiooniga pildi kaudu hommikusel koosolekul ilma linna sõitmata. Piltlikult öeldes võib inimene viibida oma virtuaalse ast­raalkeha abil kus iganes ta parajasti tahab olla. Miks mitte ei võiks ka lapsed võtta tunnist videopildi kaudu osa ilma tegelikult koolis olemata.

Küla küla järel

Suurimad võitjad EstWini projektist on mobiilsideoperaatorid ja endine Eesti Telefon ehk Elion, kellel on vanast ajast ka väiksemates asulates kaablivõrgud. Piltlikult öeldes sörgivad Elioni ja EMT töömehed kaablit mahapanevate traktorite järel, et lülitada võrku vastavalt uus küla või panna tugimasti neljanda generatsiooni ehk LTE andmeside. Eks seisavad ju ka võrku arendava Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse taga riigi suurimad telekommunikatsioonifirmad.

Sihtasutuse juhi Olav Harjo sõnul ehitatakse EstWini raames välja küll liitumispunktid, kust nii-öelda viimase miili interneti jagajad internetti «võtta saavad». Tegelikult on aga EstWiniga võimalik põhimõtteliselt liituda iga pooleteise kilomeetri tagant, kus on ligipääs maa all asuvale kaablile.

See omakorda tähendab, et ligipääsu lähedal elav talumees võib kokkuleppel operaatoriga rajada selle «kaevuni» ise oma kaabli. Selleks peab aga operaator rajama sinna võrgusõlme ehk liitumispunkti või viima mööda samasse tehtud maa-alust toru täiendava kaabli lähima võrgusõlmeni. «Aga esialgu ehitame välja need liitumispunktid, mille kohta on teada, et neid hakatakse kasutama,» lisas Harjo.

Mis siis ikkagi edasi saab, kui fiiberoptiline kaabel ja liitumispunkt on operaatoritele kasutamiseks valmis? «Praegu on meil väikseid asulaid, mille sees on kaablivõrk olemas, aga need külad ise ei ole ühendatud valguskaabliga,» rääkis Harjo. «Nüüd ühendatakse meie kaabel asulaga ja sideettevõte (maal enamasti Elion – toim) saab hakata kohalikele inimestele kiiret teenust pakkuma.»

Just Antsla väikelinnakeses nii tehtigi. Elion pidi siiski ka ise Antsla võrgu nüüdisajastamisse kenakese lisasumma paigutama. Hajaasustuses tulevad aga mängu pigem mobiilsideoperaatorid, kes suudavad hakata pakkuma mahupiiranguteta 4G andmesideühendusi. Praegu on mobiilsideoperaatorid kehtestanud hea kasutamise tava isegi neile klientidele, kes kasutavad 3,5 generatsiooni internetiühenduse mahupiiranguta pakette. See tähendab, et päris ohjeldamatult internetist alla laadida ei lubata.

Mis puutub võimalikesse kaotajatesse, siis on üks neist hetke suurimaid traadita internetiteenuse pakkujaid Lõuna-Eesti hajaasustuses firma Kernel. Sellelt ettevõttelt saab praegu maamees osta vististi Tartumaa parimat ja töökindlaimat kuni 4-megabitise allalaadimiskiirusega internetiühendust hinnaga 32 eurot kuus. Andmeside levib aga mööda mobiilside tugijaamu ühest mastist teise ja on paraku üsna tundlik pikse või voolukatkestuste suhtes.

Ettevõtte juht Raivo Laats teab, et tema äri suurimaks ohustajaks on mobiilioperaatorite tulevane 4G internet. Aga ta teab ka seda, et senisel kujul on 4G internet maal konkurentsivõimetu, sest praegusel kõrgel sagedusel levib see vast poole kilomeetri kaugusele tugijaamast. Uut andmesidet saaks kasutada ka madalamal sagedusel, mis levib tugijaamast kilomeetrite kaugusele. Aga see madalam sagedus on Laatsi andmetel Venemaa kontrolli all.

Tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Priit Soomi sõnul on praeguseks Vene ametkondadega ses osas siiski kokkuleppele jõutud. «Venemaal on sellele sagedusele ajalooline eelis ja algul ütlesid nad, et 400 kilomeetri ulatuses piirist ei tohi midagi teha, aga tänaseks oleme jõudnud olenevalt asukohast 10–20 kilomeetrini piirist,» rääkis Soom. Tema sõnul pole kahtlustki, et mobiilsideoperaatorid saavad hakata kasutama hajaasustusele sobivaid 4G-ühendusi.

Kas tasub ära?

Laatsi sõnul tähendab EstWiniga kaasaminek Kernelile mobiilsideoperaatorite tugimastidele ja kodudesse paigaldatud seadmete vahetamist uuemate vastu. Samas ei paista ta olevat kindel, kas Kernel üldse hakkab kasutama EstWini fiiberoptilist kaablit andmeside viimiseks hajaasustuse kodudesse.

«Praegu on juba olemas raadio teel andmesidelahendused – ma ei ütleks, et sellised professionaalsed raadiolingilahendused on fiiberoptilisest kaablist oluliselt kehvemad,» väitis Laats. «100 või 200 megabitti üle õhu ei ole juba praegu tehniliselt mingi probleem.»

Ehkki EstWini võrk on kõigile soovijatele võrdsetel tingimustel kasutamiseks, ei tähenda see Laatsi kinnitusel seda, et fiiberoptiline võrk antakse tasuta kasutusse. Kernel ise kasutab aga oma raadiolingilahendusi vabasagedusel ilma mingite lisatasudeta.

«Ei pruugi olla mõttekas rentida fiiberoptilist kaablit selleks, et jagada seda kümnele kliendile Tartust mitmekümne kilomeetri kaugusel. Küsimus on selles, kas meil tasub rentida 60-kilomeetrist fiibrit – ma arvan, et ei tasu. Aga kümnekilomeetrist liini ehk juba tasub. Eks me hakkame kombineerima.»

Laats ei usu ka seda, et internet läheb maal pärast EstWini valmimist odavamaks. «Mina arvan, et hinnad jäävad samaks, aga kiirused kasvavad oluliselt. Praegu me kasutame vabasagedusi, aga kui me peame hakkama EstWinile maksma fiibrirenti, siis ju kulutused kasvavad,» lisas ta.

Antsla linnakese elanikud said korraliku internetiühenduse alles EstWini projektiga. Vallavanem Tiit Tõntsi sõnul pakub Elion kolme kuu jooksul tasuta teenust, et proovida nutitelevisiooni ja kõike muud. «Inimesed seisid augusti lõpus siin infopäeval kella kahest viieni päeval – nad on seda ammu oodanud ja igatsenud.»