Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Veini asjatundja: enne vali vein, siis tee selle järgi toit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riesling sobib hästi eestlaste lemmikroa seapraega.
Riesling sobib hästi eestlaste lemmikroa seapraega. Foto: Margus Ansu

Sommeljeede koolitaja Matti Timmermann ütleb, et kui tajume hästi veini lõhnu ja maitseid, siis oskame ka selle juurde sobiva roa valmistada, mis tähendab, et vein, ja tegelikult isegi kaks pudelit korraga, tuleb enne valmis osta.


«Veine tundes oskame ka söögikohas valida selle juurde sobivaid toite,» lausus Timmermann.

Küsimusele, millised veinid ja toidud kindlasti kokku ei sobi, ütles ta, et parfüümsed ja madala happesusega veinid, nagu näiteks muskaatveinid, pole kuigi head kalaroogade ja mereandidega, kui just neile pole lisatud mõnd magushaput kastet.

Spetsiifiliselt lõhnava lambaliha juurde ei soovita asjatundja eriti valgeid veine valida, sest need ei sobi kokku. Veini sobivus sõltub suuresti sellest, kuidas toit on valmistatud, seetõttu on ka konkreetseid soovitusi raske anda. «Tegelikult võib kuumalt töödeldes ja teatud maitseid lisades teha toorainest sellise toidu, mis läheb ükskõik millise veiniga,» nentis Timmermann.

Poes veini valides tuleks mõelda, kuidas võiks see ühe või teise toiduga sobituda. Enne toitu valmistama asumist tuleb veinipudel kindlasti avada, et tunnetada selle aroomi ja maitset. Selle järgi pannakse paika toidu olemus. Seega on minimaalne veini kogus, mis üheks õhtusöögiks osta tuleb, kaks pudelit.

Kui punaveini korral on tunda mustõstart, siis on kaval ka kastmesse lisada kas veidi peenestatud mustsõstart või -keedist või tilk mustsõstralikööri. Sellega muudame kohe toidu olemust vastavalt veini maisele.

Kui veini järelmaitses on palju parkaineid, mis limaskesta kuivaks tõmbavad, siis tuleb lihavalk jätta seest roosakaks või punakaks. Sel juhul ebameeldivat parkaine maitset ei taju, vaid tunnen ainult puuviljasust või marjasust.

Rusikareeglid on, et Cabernet Sauvignon sobib hästi lambalihaga, Chardonney käib kokku kanalihaga ja merekarpidega. Mõrkjamad valged veinid sobivad alati mahlakate toitudega, nagu näiteks mereannid. Hapukad punaveinid sobivad nii kalaroogade kui rasvasemate liharoogade juurde.

Mahlakad juustud lähevad paremini mõrkjamate veinidega, mille järelmaitses tunneme punaveini puhul kirssi või ploomi ja valge veini puhul teatud rohusust.

Sellist reeglit ei ole, et valged veinid sobivad ühtede ja punased teiste roogadega, sest kõik sõltub veini iseloomust: kui palju on selle happesust, puuviljasust ja parkaine maitset, samuti sellest, kui kõrge on alkoholisisaldus.

Kui alkoholi on rohkem, tuleb toidust ka rohkem rasva või punast valku otsida. Kui aga veinil on kõrge happesus, siis sobib see hästi kalavalguga, rasvasemate, hapukamate ja ka mõrkjamate toitudega.

Kui veinis on rohkem puuviljasust, sobib see paremini liharoogade ja magusamate lisanditega. Kui aga joogis leidub palju parkaineid, ei ole need head kalaroogadega, vaid sobivad paremini lihaga. Kui veinid on tammevaadis küpsenud ehk tegu on «praetud» veinidega, sobivad need ka paremini praetud ja küpsetatud lihaga.

Veinipudeli sildil on tavaliselt kirjas veini päritolu. Ühel alal kasvanud viinamarjadest tehtud veinid on alati ühesuguse iseloomuga. Internetis leidub selle kohta ka infot. Timmermanni sõnul pole maailmas häid veine sugugi palju ja halbade peale ta aega ei raiska.

Kõrge hind ei pruugi aga alati rääkida kõrgest kvaliteedist, sest hind sõltub selles, kui väärikaks on antud piirkond veini asjatundjate poolt parasjagu hinnatud. Huvi selliste veinide vastu kerib ka hinna üles. «Näiteks on Burgundia veinid alati kallid, sest seal on üks ruutsentimeeter maad kohutavalt kallis, aga seal toodetud viiest veinist on vaid üks sort alati hea,» tõi ta näite. Ka Bordeaux on tema hinnangul mõnevõrra üle hinnatud.

Timmermann soovitab inimestel, kellele ühe piirkonna vein on maitsenud, areneda edasi sama piirkonna raames, sest siis maitsevad tavaliselt hästi ka teised seal tehtud veinid. Samas võib vahel katsetada ka hoopis teisi rüüpeid, et uusi kogemusi saada.

Pahatihti on inimene saanud lapsepõlvest kaasa oma lemmikroa ja hiljem leidnud sellest eraldi endale mingi meeldiva veini. Need kaks kokku pannes ei pruugi aga head tulemust anda.

Küsimusele, kas on olemas ka vein, mis eestlaste lemmiksöögi, sealiha ja hapukapsaga, hästi kokku sobib, vastas veini asjatundja, et on küll: «Sealiha on valge liha ja sobib suurepäraselt valge hapuka veiniga. Hapukapsas kui hapendatud köögivili ainult võimendab toidu haput maiset.» Eriti hästi sobib siia juurde väga aromaatne ja puuviljane Riesling.

Tagasi üles