:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/09/02/731708t1h34ad.jpg)
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa pankade tugevusanalüüsi lisakapitali nõudva stsenaariumi realiseerumise tõenäosus on madal, kinnitas Eesti Panga presidendi kandidaat, IMFis töötav Andres Sutt.
Andres Sutt: tõenäoliselt IMFi Euroopa pankade tugevusanalüüsi ohud ei realiseeru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi ametnike Financial Timesile öeldu kohaselt näitab arvestus, et riskantseid eurotsooni riigivõlakirju turuhinnale ümber hinnates kahaneks Euroopa pankade aktsiakapital ligikaudu 200 miljardi euro ehk 10-12 protsendi jagu. Varade hoiustamise korral teistes pankades võib kaotus osutuda kuni kaks korda suuremaks. IMFi ametnike sõnutsi tõestab raport veenvalt, et Euroopa pangad peavad leidma endale lisakapitali – nagu fondi uus juht Christine Lagarde hiljuti väitis.
Suti sõnutsi on kõikide tugevusanalüüside tulemuste tõlgendamisel oluline mõista, milliseid eeldusi on kasutatud ning milline on tõenäosus, et selline areng võiks ka tegelikkuses aset leida. Tavaliselt on nii, et väikesed muutused eeldustes mõjutavad oluliselt lõpptulemust, selgitas Sutt.
«Kindlasti ei ole tugevusanalüüs stsenaarium, mille realiseerumist kõige tõenäolisemaks peetakse. Antud juhul on tegemist IMFi esialgse hinnanguga,» lausus Sutt.
Suti sõnul võib tuua lihtsa paralleeli Eestiga. 2008./2009. aastal prognoositi erinevates tugevusanalüüsides Eestis tegutsevate pankade viivislaenude mahtu kahekohalistes numbrites ning see põhjustas investorite seas paanikat. Tegelikkuses jäi viivislaenude tase oluliselt väiksemaks, 7-8 protsendi juurde tipphetkel. «Nii on ka IMFi hinnangu puhul tegemist ühe võimaliku stsenaariumiga, mille realiseerumise tõenäosust hindan isiklikult madalaks,» lausus Sutt.
Küll jagab ta seisukohta, et lisakapitali kaasamine on pankade ja finantsstabiilsuse huvides, sest majanduskasvu väljavaated arenenud riikides on selgelt halvenenud ning tugevam kapitaliseeritus suurendab ebakindlas olukorras pankade usaldusväärsust.