Riik ostis küsitava väärtusega vedurid

Esimene uus DF7G-E tüüpi manöövervedur peab hanke kohaselt jõudma Eestisse tüübikatsetusteks järgmise aasta esimesel poolel. Foto: China CNR Corporation Limited

Suvekuumas sõlmis riik 30,2 miljoni eurose Hiina vedurite ostulepingu, kuigi pole selge, kas neil on õigus Venemaal või Euroopas manööverdada, kuna hiinlased valmistavad tüüpmudelist erinevaid vedureid.

Pärast seda, kui majandusminister Juhan Partsile alluvas Eesti Raudtee nõukogus vahetati juulis välja mitmed veduriostule vastu seisnud liikmed, võttis uuenenud nõukogu augusti alguses oma esimesel koosolekul häältega 6:2 vastu viimase aja ühe rahaliselt kaalukama otsuse: osta 16 manöövervedurit.

Eriarvamusele jäid nõukogu liikmed Janno Rokk ja Taavi Madiberk, kes aitasid ka eelmises nõukogu koosseisus veduriostu 5:3 maha hääletada. Ettevaatlikuks tegi Postimehe andmetel vastuhääletajaid see, et hiinlased ei ole seni tootnud mitte ühtegi tellitud DF7G-E tüüpi vedurit.

Seega ei saa neil olla nõutavat Euroopa Liidu ja ka Venemaa sertifikaati. Viimaste saamine võib olla aga keeruline, kuna meile tulevad veduri põhimudeli modifikatsioonid: teistsugused saavad olema veduri kapoti- ja kabiiniosa ehk rahvusvahelise sertifitseerimise mõttes on nad muudetud.

Kiirkorras hange

Eesti Raudtee teatel valmistasid nad vedurihanget, mis lõpuks sai vormistatud napi pooleteise kuuga ja kuhu saabus kaks õiguslikku pakkumust, ette viimased kaks aastat. Käidi läbi kõik tehased, kuid sealt kogutud infot eelmisele nõukogule ei jagatud.

Liigne tormakus tegi nõukogu ettevaatlikuks. Kurjemad oponendid tõdesid ka, et ühe veduri praegune ostuhind – 1,9 miljonit eurot – on selgelt üle pakutud ning nad pidasid õiglaseks hinnaks 1,2 miljonit, leebemad hindasid väärtuse 1,4 miljoni peale.

Postimeest konsulteerinud raudteespetsialistid imestasid, et kui Venemaa ei luba siiani Ameerika vedureid oma raudteedele, siis miks nad peaksid seda tegema Hiina puhul.

Eelmisse nõukogu koosseisu kuulnud riigikogu liige Tõnis Palts (ükski IRLi riigikogu saadik ei tohi kuuluda riigiettevõtete nõukogusse ja seetõttu lahkus ta nõukogust – toim) oli veduriostule vastu. Ta ütles, et endise nõukogu liikmena ei saa ta seda teemat kommenteerida.

«Kõik minu viis-kuus vastuargumenti on nõukogu koosolekul protokollitud. Minu jaoks oli tegemist puhtalt majanduslik-aritmeetilise ülesandega,» andis Palts vihje.

Sasipuntrast veduriostu ümber kirjutas esimesena 11. augustil Eesti Ekspress. Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller kaitses tollal otsust sellega, et tuleval aastal jõustuvad keskkonnanõuded oleks tõstnud vedurite hinda 25 protsenti ja praegused Tšehhi päritolu vedurid peavad iga 48 tunni järel hoolduses käima. Eesti Raudtee nõukogu esimees Viljar Arakas nimetas vedureid Teise maailmasõja aegseteks ja liiga kulukateks.

Seni pole majandusminister Juhan Parts oma hinnangut tehingule andnud.
«Mul ei ole infot, et kahelda selle otsuse majanduslikus kasulikkuses,» ütles ta eile. «Kuid alati võib ilmneda asjaolusid, mis panevad mind seisukohta muutma. Usun, et uute vedurite ost on majanduslikult kasulikum kui vanade vedurite remontimine, ning kui see nii ei ole, siis lasub Eesti Raudtee juhatusel ja nõukogul reaalne rahaline vastutus.»

Minister lisas, et pealegi on vedur likviidne vara ehk turul on vedurite nõudlus suurem kui pakkumine.
Juhan Partsi palvel andis tehingule oma hinnangu tehnilise järelevalve amet. Kui osa nõukogu liikmeid luges sealt välja pigem vedurite sobivuse riske, siis minister nägi seal majandusliku kasulikkuse aspekte.

16 veduri ootel
Juuli keskel otsustas valitsus alustada Eesti Raudtee kaheks jagamist. Infrastruktuur ja rööpad jääksid riigile, kaubaveo osa ehk EVR Cargo saatus on lahtine.
Parts ütles eile, et praeguse seisuga ei ole mõtet alustada EVR Cargo erastamisprotsessi. «Kes oleksid ostjad?» viskas ta küsimuse õhku.

Praegu kasutab EVR Cargo manöövertöödeks kokku 21 Tšehhi ja Ukraina päritolu vedurit. Esimene uus Hiina vedur peaks jõudma katsetusteks Eestisse tuleva aasta esimesel poolel, ülejäänud 15 vedurit 2013. aasta teisel kvartalil.

Eesti Raudtee juhid

•    Juhatuse esimees Kaido Simmermann, juhatuse liige Priit Haller.
•    Nõukogu esimees Viljar Arakas, nõukogu liikmed Peep Aru, Andrus Kuusmann, Taavi Madiberk, Janno Rokk, Nikolai Stelmach, Urmas Sõõrumaa, Viljo Vetik.
Allikas: Eesti Raudtee