SEB pank tõstis Eesti SKT tänavuse kasvu prognoosi 6,5 protsendile ning alandas järgmise aasta kasvu prognoosi 3,5 protsendile.
SEB alandas Eesti järgmise aasta majanduskasvu prognoosi
SEB ökonomist Hardo Pajula ütles, et tema isikliku arvamuse kohaselt võib Eesti tänavune kasv kujuneda siiski madalamaks kui 6,5 protsenti, sest väline majanduskeskkond ei tõota head.
Tänavuse inflatsiooniprognoosi jättis pank 5,0 protsendile, järgmise aasta prognoosi aga tõstis 3,5 protsendile.
Lisaks avaldas SEB sel nädalal esmakordselt 2013. aasta prognoosi. Selle kohaselt kasvab Eesti majandus ülejärgmisel aastal 4,0 protsenti ning tarbijahinnad 4,5 protsenti.
Uut Eesti töötuse prognoosi SEB täna ei väljastanud. Mais ennustas pank aga, et töötus on tänavu 12 ja tuleval aastal 11 protsenti. Kuna järgmise aasta majanduskasvu prognoosi SEB alandas, siis tõenäoliselt tuleva aasta töötuse prognoosi peagi tõstetakse, märkis Pajula.
Maailmamajandust üldiselt näeb SEB tumedamates toonides kui maikuus. Pank alandas nii arenenud majanduste kui tärkavate turgude majanduskasvu prognoosi selleks ja järgmiseks aastaks. OECD riikide majandused kasvavad panga hinnangul tänavu 1,7 protsenti, tuleval aastal 1,8 protsenti ning ülejärgmisel aastal 2,1 protsenti. Tärkavate turgude majanduskasvuks prognoosib SEB vastavalt 6,2 protsenti, 5,5 protsenti ning 5,8 protsenti.
30 protsendise tõenäosusega läheb SEB hinnangul OECD majandus aga langusesse. Põhiprognoosi, mis näeb ette kasvu aeglustumist ilma languseta, tõenäosus on 55 protsenti. 15-protsendise tõenäosusega läheb paremini.
«Maailm nii, nagu me seda aastatel 2007-08 tundsime, ilmselt tagasi ei tule,» ütles Pajula maailmamajanduse arengute kohta. «Ilmselt mängureeglistik meie ümber muutub päris oluliselt.» Milline reeglistik võiks kümne aasta pärast olla, seda Pajula öelda ei osanud.
Küll aga ütles ökonomist, et tema arvates kirjeldab maailmamajanduse tulevikuarenguid hästi finantseksperdi Bill Grossi poolt välja pakutud lühend DDR. Esimene D tähistab piirkonnastumist (deglobalization), teine teine D kokkuhoidu (deleveraging) ning R suuremat riiklikku regulatsiooni (regulation).