/nginx/o/2011/08/30/727514t1h7dc6.jpg)
Augustikuiselt närviliselt puhkuselt naasev Euroopa ametnikkond leidis oma pangandussektori kahe tule vahelt: finantsturgude meelest pole viimasel piisavalt raha igapäevaseks tegevuseks, IMF aga arvab, et pankadel napib vara laenude ja kohustuste katteks.
Kuna kuude kaupa oldi keskendutud euroala riigivõlale, tuli pauk pankade pihta euroametnikele kui löök allapoole vööd.
Teatud pankade hapravõitu oleku pärast on Brüsselis ja Frankfurdis alati sosistades muretsetud, kuid viimased kuus kuud on liidrid elanud usust, et kõige piinlikuma pangandusprahi koristamisega on üsna hästi toime tuldud.
Kaks juhtivat puhastustöölist – Euroopa Keskpanga pea Jean-Claude Trichet ja Euroopa Komisjoni majandusboss Olli Rehn – käisid eile Euroopa Parlamendi ees kinnitamas, et ohus ei ole ei pankade likviidsus ega kapitalisatsioon.
Trichet läks isegi niikaugele, et arvutas kokku summa, kui palju tagatist pangad Euroopa Keskpangale anda saaksid, kui neil kiiresti raha vaja oleks.
Nagu ilmneb, on summaks saadud 14 triljonit eurot enam kui küllalt likviidsuse tagamiseks, selgitas Trichet ja rõhutas, et EKP on tõotanud anda mainitud tagatise vastu piiramatult laenu kuni tuleva aasta alguseni. Ja augustis olevat isegi pakutud pankadele piiramatuid pooleaastaseid laene.
«Euroopa pangasüsteemis pole ei likviidsuse ega tagatise puudust,» ütles Trichet parlamendile.
Rehn aga näis olevat lausa hämmingus, et isikud, kes pankade kapitalitaseme pärast häirekella löövad, näivad olevat unustanud hiljutised pankade stressitestid – mida analüütikud küll kritiseerisid, kuid mida siiski peetakse kõige põhjalikemaks, mis ELis iial läbi on viidud.
«Neile pankadele, mille kapitalipositsioonid testide valguses nõrgaks osutusid, anti ülesandeks kuue kuni üheksa kuu jooksul vajalikud sammud astuda,» ütles Rehn. Ta lisas, et eelistab kapitali hankimist eraturgude kaudu, kuid rõhutas ka riiklike regulaatorite valmidust sekkuda. «See asi liigub.»
Kahe mehe sõnad kõlasid kui otsene vastulöök IMFi pealiku Christine Lagarde’i hoiatusele, kes andis nädalavahetusel teada, et pangad vajavad kiiremas korras kapitalisüste – valitsuste toel.
See, kas Rehn ja Trichet – kaks Euroopa liidrit, keda finantsturud veel usaldavad – suudavad veenda maaklereid Euroopa pankade heas tervises, võib määrata ära kriisi suuna eelolevatel nädalatel.
Pangapaanika sunniks liidreid oma käsikirjad taas ümber kirjutama.
Kui aga taastuks teatav rahu, siis võiks hakata ootama ja vaatama, kas suvised meetmed on ehk verejooksu peatama hakanud.
Kummas suunas asi läheb, ei ole veel selge.
Trichet ütles, et augustis esines finantsturgude töös kohati tõrkeid. Pinged olevat meenutanud mullust maikuud, mil Kreeka ähvardas ühisraha hävinguga, kuid «mõnes mõttes olid häired isegi laiapõhjalisemad, kui tookord».
EKP oli augustis peamine päästja. Eile andis asutus teada, et kulutas läinud nädalal euroala riigivõlakirjade ostmiseks 6,6 miljardit eurot – mida on küll tunduvalt vähem, kui eelnenud nädala 14,3 miljardit, kuid sellele vaatamata on tegemist ühega suurimatest nädalastest summadest alates 2010. aasta maist, mil ostuprogramm käivitati.
Kas EKP puhkuseaegne sekkumine oli märk sügistormidest, sõltub peamiselt sellest, millise hinnangu annavad Euroopa pankadele turud.
«Loodame, et ma ei pea järgmised paar kuud nii kõvasti tööd rabama, kui oma nii-öelda puhkusel,» ütles Eurogrupi juht, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, kes andis oma tunnistuse pärast Rehni. «Ma olin rohkem telefoni otsas kui rannas.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.