/nginx/o/2011/04/11/555696t1h3690.jpg)
Maailmamajandus elab uue languse hirmus ning kuigi Eesti seis on praegu palju parem kui kolme aasta eest, tuleb ka meil tõenäoliselt oma kasvuootusi tublisti koomale tõmmata.
Maailmamajanduse kiratsemine hakkab ka Eestit pitsitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleneb languse oht võimendatud ebakindlusest, viimane aga ülemäärastest võlgadest. «Eesti on oma majapidamise eest keskmisest paremini hoolt kandnud ning tugevamatel alustel kui 2008. aastal,» kommenteeris Ligi. «Neisse alustesse ma usun, ent majanduskasv kahtlemata kannatab rahvusvahelise reaalsuse tõttu – nii ekspordi kui sisetarbimise osas.»
Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul oli 2008. aastal sisetarbimisel ja investeeringutel suur kukkumisruum, kuna «majanduses oli suur õhumull sees». Nüüd on ettevõtted kriisis karastunud ja paremini valmis, firmad on loonud puhvreid ja tegutsevad varasemast tõhusamalt.
Kui varem sõltus Eesti majanduskasv laenudest, siis praegu on kasvu taga peamiselt eksport. Aga seda, mis selles vallas toimuma hakkab, on raske ennustada. Eesti suurim ekspordipartner Rootsi kärpis maailmamajanduse nigelale olukorrale viidates majanduskasvu ootusi selleks aastaks 3,8 protsendilt 1,3 protsendile.