Strateeg: Euroopas ei ole raha trükkimisest pääsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/08/29/726480t1h8791.jpg)
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnutsi ei ole Euroopal täna suurt valikut ning tõenäoliselt seisab ka siinpool Atlandi ees rahatrükkimine.
Nädalavahetusel peetud Jackson Hole´i majanduskonverentsil sõnas Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde, et majanduse taastumine on veel võimalik, kuid aeg libiseb käest.
«Ma kahtlustan, et Lagarde vihjabki siin nüüd ise senisega võrreldes veidi teises positsioonis olles eurooplastele, et nood võiks trükimasinatele hääled sisse panna,» kommenteeris Koppel.
G7 riikide probleemiks on praegu Koppeli sõnul võimetus kulutada, nõrk krediidinõudlus ning kasvad niinimetatud liigsed säästud, säästud, mis on suuremad planeeritavatest investeeringutest. Nii avalik kui erasektor on suure võlakoorma all.
«Sellises kontekstis näib õigeima majanduspoliitilise meetmena raha trükkimine lubamaks nominaalkasvul taastada. Sellega looks keskpangad keskkonna, kus võlakoorma vähenemine süsteemis toimuks enam-vähem viisakalt ja kontrollitult,» ütles Koppel.
Samas peavad need, kes G7 riikides majanduspoliitika kurssi seavad peamiseks probleemiks inflatsiooni. «Parimaks näiteks sellest on muidugi Euroopa Keskpank, kes kipub intressimäärasid tõstma ka siis, kui kasv regioonis on selgelt oluliselt aeglustunud ja võlakriis lõõmab üha heledama leegiga.»
«Deflatsiooni ei taha lõppkokkuvõttes keegi, sest sellega kaasneks alafinantseeritud pensionisüsteemid, maksejõuetud pangad ning «valu» kannataks kõik. 1970ndate aastate inflatsiooniline periood tundub üldiselt enamusele toredam ja mõnusam kui 1930ndate aastate deflatsiooniline periood, mida tuntakse ka suure depressioonina,» arvas Koppel.