/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/08/27/723946t1h723e.jpg)
Eesti valitsus hoiab seisukohti, millega ELi läbirääkimistele läheb, kodanike eest liiga salajas, arvab Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Ahto Lobjakas.
Teadur: nii suurel salastatusel pole mingit õigustust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on olukord üsna drakooniline ka ELi kontekstiga võrreldes,» tõdes Lobjakas, rääkides Eesti ELi seisukohtade sagedasest ametkondlikuks kasutamiseks määramisest. «Muuhulgas kardavad ametnikud kapot kui vanakurat tuld.»
«Sellisel olukorral pole mingit õigustust,» kinnitas ta. «Tegemist on põlvenõksurefleksiga, ülereageerimisega Venemaa naabrusele ja kontrolli alt pääsenud sooviga olla aktsepteeritud kui 'normaalne' riik. Tulemuseks on surutis ja paranoia ametnike tasandil.»
Eesti seisukohtadega ELis võib rahule jääda, kuid siiski pole valitsus nende kujundamisel kasutanud täie julguse ja kujutlusvõimega kõiki võimalusi, mis oleksid olemas, arvab Lobjakas. Eesti huvide maksimaalselt parimat kaitset pärsib tema sõnul kolm faktorit.
«Üks on teatav konservatiivsus välissuhtluses,» selgitas teadur. «Igal tasandil eelistatakse äraproovitud lahendusi, mdalat profiili jms.»
«Teine puudutab 90. aastate algusest domineerivat vaikivat kokkulepet, et välispoliitika oma põhilistes aspektides ei ole sisepoliitilise debati objekt. Algul oli sel oma mõte, stabiliseerimaks noort riiki. Nüüd aga kombineerub see faktor esimesega ehk konservatiivse instinktiga ja on muuhulgas ka Eesti ELi poliitikal veskikivina kaelas. Liiga palju on pühasid lehmi, mille taha annab varjuda, vastutust ja initsiatiivi vältida.»
Kolmas faktor on Lobjakase meelest välisministeeriumi hierarhia kivistumine. «Ülemistes ešelonides on 'orbiidil' enam kui 70 saadiku tasemel või kõrgemat ametnikku ja altpoolt tulijaile - ehk uutele ideedele ja tuultele - jääb väga vähe ruumi,» märkis ta. Olukorda leevendab teaduri sõnul küll teataval määral ELi poliitika nihkumine riigikantseleisse, kus töötab vastutavatel ametikohtadel üsna palju lootustandvaid nooremaid inimesi. «Aga poliitilise kontrolli ning avatuse mõttes on tegemist vihma käest räästa alla lahendusega, kuna riigikantseleile on kodanikul veel raskem ligi pääseda,» lisas Lobjakas.
ELi otsustusprotsessid üldiselt on tema hinnangul kaugel demokraatiast ja läbipaistvusest. «Aga see on osati asjade loomuses,» lisas teadur. «Tähtsad otsused on endiselt liikmesriikide kompetentsis ja enamusel puudub loomulik impulss 'glasnostiks'.»
Üksikud riigid nagu Rootsi, Taani ja Soome on tema sõnul küll üritanud hea eeskujuga salastatust vähendada. «Eesti nende sekka oma poliitiliselt kultuurilt ei kuulu,» nentis Lobjakas. «Kuigi ka meil on julgeid ametnikke ja ministreidki, kes salastatusenõudeid alati absurdini ei järgi.»