Eesti tegevust Euroopa Liidus varjab suuresti saladuseloor

Foto: Graafika: Margit Randmäe

Eestimaalased ei tea pahatihti kuigivõrd, milliseid seisukohti meie riigi esindajad Euroopa Liitu kaitsma lähevad, sest neile dokumentidele on pandud märge «ametkondlikuks kasutamiseks».

Viimane näide oli juuli lõpus peetud Euroopa Ülemkogu, kus riigijuhid leppisid kokku Kreeka teises päästepaketis. Enne kohtumist kirjeldas valitsus Eesti seisukohti kahe lausega. Tavainimene võis neist välja lugeda vaid seda, et Eestile on tähtis euroala püsimine, Kreeka võla jätkusuutlikkus, konsensuse saavutamine riikide vahel ning minimaalne risk Eesti eelarvele.

Kuidas need vastandlikud eesmärgid saavutada, seda valitsus ei selgitanud. Mitme teise riigi liidrid ütlesid samas avalikult välja, kuidas võiks nende meelest Kreeka teist päästepaketti rahastada. Eesti üksikasjalikumad seisukohad saavad aga avalikuks alles aastal 2016.

Salastamist põhjendavad Eesti ametnikud sellega, et riigil on keerulisem läbirääkimistel eesmärke saavutada, kui ta kõik kaardid avalikult lauale lööb. Ka valitsusvälised eksperdid tõdevad, et täielik avalikustamine kahjustaks riigi huve.

«Kui valitsused peaks kõik avalikustama, siis oleks läbirääkimistel keerulisem kompromisse leida,» märkis Londonis paikneva mõttekoja Centre for European Reform ekspert Clara Marina O’Donnell.
Ometi avaldab osa riike oma seisukohad üksikasjalikumalt kui Eesti ega arva, et see nende huve kahjustab.

Üks selliseid  on Taani, kus valitsus avalikustab oma põhilised vaated alati juba enne ELi ministrite nõukogu kokkutulemist.