/nginx/o/2011/08/25/721752t1h8ffe.jpg)
Sellenädalased turunduskommentaaris küsib Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, mis on müüjate ettevalmistuses viimase 20 aastaga muutunud. Esmapilgul paistab, et peamine muutus on see, et müüjad koolitatakse üha vähem.
Kutsekoolid: müüjakoolitus kiratseb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna müüjate palgad on nigelad ning tegelikult võib müüjaks saada ka ilma ettevalmistuseta, siis ei ole just palju neid, kes tahaksid kulutada aasta või paar selleks, et müüjaks õppida.
«Teinekord võib leti taga näha keda iganes,» kommenteeris Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Teeninduse ja majanduse valdkonna juhataja Marika Arman.
Järvamaa Kutsehariduskeskuse osakonnajuhatajad Laida Reitmanni sõnutsi oli koolil kavas sel aastal võtta vastu uus klassitäis tulevasi klienditeenindajad. Kuna huvi oli aga minimaalne, siis see aasta jäi eriala avamata.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse otsustati müüja eriala sootuks sulgeda, selle asemel koolitatakse müügikonsultante, kellel on eelnevalt olemas mingi kutse ning aastaga omandatakse lisateadmisi. Veidi üle poolte lõpetanutest jäävad hiljem erialasele tööle.
Samas tõdesid nii Reitmann kui Arman, et ennekõike loevad isiksuse omadused ja tegelik huvi kliendi tegemiste vastu. Armani kinnitusel annab aga koolitus tunda ka suhtlemisosukse puhul ning koolituse läbinud müüja tunneb kaugelt ära.
«Kui vaatame nõutavaid kutseoskusi ja asju kaupluses, siis on seal käärid sees. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis kaubanduses jätab klienditeenindus soovida,» sõnas Reiman.