/nginx/o/2011/08/25/721714t1h1ef2.jpg)
Eile protestisid Ateenas parlamendi eest sajad Kreeka üliõpilased, kes ei ole rahul kõrgharidust ees ootavate muutustega, mis muuhulgas tooksid ülikoolidesse rohkem konkurentsi.
Kreeka tudengid marsivad konkurentsi vastu ülikoolides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaanitavad seadused kärbiksid ühtlasi tudengite rolli ülikoolide juhtimises ning seaksid 4-aastase piirangu kraadi omandamisele.
Pärast seda, kui sotsialistidest parlamendiliikmed eelnõule oma heakskiidu andsid, korraldas omapoolse marsi parlamendi ümber ka kommunistlik ametiühing Pame.
«See oli alles algus,» ütles 29-aastane Prantsuse kirjanduse üliõpilane Stefanos. «Kui semester pihta hakkab, tekitame me ülikoolisüsteemis tõelise segaduse.»
Haridusminister Anna Diamantopoulou pöördus parlamendi poole palvega seaduseelnõud üksmeelselt toetada, kuna see oleks oluline samm tõstmaks madalat akadeemilist taset, mis paljusid kreeklasi välismaale õppima ajab.
Statistika näitab, et välismaal õpib üle 40 000 Kreeka õliõpilase – elanike arvu arvestades kõrgemaid näitajaid maailmas.
«Ülikoolid ja kutsekoolid kuuluvad meile kõigile, mitte üksnes teatud huvigruppidele ja nende ringkondadele,» ütles Diamantopoulou, viidates nõrkusele riiklike haridusasutuste juhtimises.
Ministri sõnutsi liberaliseerib seadus kõrgharidust, võimaldades eraviisilistel sponsoritel toetada riiklike ülikoolide teadus-, tehnoloogia- ja äriprogramme.
Ülikoolide õppejõud on jõuliselt kritiseerinud sätteid, mis tooksid kaasa professorite sõltumatud atesteerimised. Samuti on neile vastukarva kava lubada määrata ülikoolide juhatustesse ka mitteakadeemikuid.
Prestiižika Thessaloniki Aristotelese ülikooli rektor Yannis Manolopoulos on hoiatanud, et kui akadeemiline aasta septembris pihta hakkab, võib tulla professorite streik.
Rektor kirjutas haridusministrile nii: «Uued meetmed paiskavad tõenäoliselt segi asutuste ladusa töö ja õõnestavad akadeemilist tegevust... Edu ei näe ükski reform, milles ei osale need, kes seda rakendama peaksid.»
Lähtuvalt 1974. aastal vastuvõetud põhiseadusest on Kreeka 24 ülikoolil ja 16 tehnikakoolil kõrghariduse vallas monopol.
Ülikoolid on sügavalt politiseerunud, üliõpilasorganisatsioonidel on kogu süsteemi ulatuses administratiivorganite kaudu otsustamisõigused.
«See peegeldab ebatervet patronaaži, millest on läbi imbunud kogu Kreeka ühiskond,» ütles parlamendile peaminister George Papandreou, kes ise kaks korda haridusministri ametit on pidanud.
Analüütikute sõnutsi on eraülikoolide keeld, mis laieneb ka mittetulunduslikele asutustele, pärssinud äri- ja tehnoloogiahariduse arengut Kreekas.
Alpha Banki kõrgharidust puudutavast raportist võib lugeda: «Konkurents on sisuliselt keelatud... Tulemuseks on, et ülikoolid toimivad kui valitsusasutused, kannatades madala tootlikkuse ja kehva kvaliteedi all.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.