/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2011/08/24/721448t1h0940.jpg)
Septembris tuleb Eestil langetada otsus, kas ja mis tingimustel ühineme Euroopa päästepakettidega, kas ja kui palju hakkab Eesti maksumaksja rahastama igast otsast pudenevat euroala, kirjutab Mikk Salu.
Eesti tõttab Lõuna-Euroopale miljarditega appi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soomlastele ütlen: «Shut up (jääge vait – toim) ja makske.» Ja eestlased… noh, eestlased ühinesid euroalaga samadel põhjusel kui soomlasedki,» vastab briti ajalehe The Telegraph kolumnist Ambrose Evans-Pritchard küsimusele, mida arvata Soome soovist saada Kreeka abistamiseks erigarantii ja kuidas peaks selles olukorras käituma Eesti.
Evans-Pritchard on üks loetumaid ajalehekommentaatoreid Euroopas ja äge euroskeptik. Ta meenutab, et käis mõni aeg tagasi ka Eestis ning intervjueeris muu hulgas rahandusministrit (ilmselt peab ta silmas Jürgen Ligi – toim).
Muidu oli Evans-Pritchardi sõnul kõik okei, arusaadav ja loogiline, välja arvatud üks teema. «Kui jutt läks sellele, millised kohustused Eesti võtab, siis oli täielik closed mind (suletus – toim). Ei mingit soovi diskuteerida,» räägib ta.
Just Soome-Kreeka separaatlepe on hetke kuum teema mitmendat aastat kestvas eurokriisi maratonis. Soomlased on praegu ränga rahvusvahelise surve all. Isegi Eesti poliitikud on põhjanaabrite sammu suhtes võtnud ootamatult tugevaid ja diplomaatilises keeles harvaesinevaid seisukohti.