Ürditalu rajaja põlgab ära vaid naadi ja maltsa

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke. Foto: Raigo Pajula

Karepa ravimtaimeaia ja koolituskeskuse rajaja Kat­rin Luke ei kasvata lilli pelgalt ilu pärast – tema oskab kauneid õisi ka toidus ja ravimteedes kasutada. Ainult naat, orashein ja malts talle ei maitse.

Kõigepealt löövad Karepa ravimtaimeaeda tulija pahviks aroomid. Kõik, mis siin põllul kasvab, lõhnab lausa joovastavalt. Sama hästi lõhnavad ka elumaja toad ja eriti köök, kus kogu aeg midagi kas potis podiseb või ahjus küpseb.

Parasjagu lõppes salvide tegemine. See on täpsust ja äärmist puhtust nõudev töö, mille juurde võõraid ei lasta. Küll aga näitab perenaine lahkelt oma rikkalikku ravimtaime- ja ürdiaeda. Taimi, mille üks või teine osa söögiks tarvitada ei kõlbaks, siin ei kasvagi. Isegi hekk ja kraavikaldad on «söödavad».

Põud vähendas ürdisaaki

Praegu on enamik taimi juba õitsenud ja nende õied ka ära korjatud. Põua tõttu jäi tänavu saak mõnevõrra väiksemaks. Siiski usub perenaine, et ots otsaga tullakse kokku, kõik tellimused saab täidetud ning kaupa jagub ka laatade ja koolituste tarbeks. Väga populaarsed on mitmesugused teesegud, millest omakorda enim nõutud elujõu-, külmetuse- ja saunatee. Uue ja huvitava tootena kogub pooldajaid tatraõietee.

Eelmisest aastast hakkas Luke töötlema ja kuivatama maapirni, mis tuntud oma mõnusa pähklimaitse poolest. Diabeetikutele ja pankreasehaigetele eriti kasulik köögivili sobib ka dieedipidamiseks, sest seda on nii toorelt kui kuivatatult mõnus õhtul teleri ees maiustuste asemel näksida. Jahuna saab maapirni lisada nii kama- kui ka muu jahu sisse. Ka sigurijuur hakkab taas moodi minema.

Turistidele nõiasupp

Omajagu toob ürditalule sisse ka turism. Karepa ravimtaimeaed kuulub Ehedate Elamuste Koostöövõrgustikku ja selle kaudu tuleb kohale inimesi, kes ravimtaimede kasvatamise ja nende kasutamise ning tervislike taimetoitude valmistamise vastu huvi tunnevad.

Muu hulgas õpetab Luke, kuidas taimi rohkem toidus kasutada. Näiteks kui liha hautades lisada iisopit, punet ja basiilikut, pole soola enam vajagi.

Kohapeal pakub Luke külastajaile nõiasuppi. See on tegelikult üks rohke lihaga supp, millele lisatud ube, seeni ja porgandit ning millele annavad põneva maitse oma aia ürdid.

Maitsva rohelise salati saab aga kortslehest, murulaugust ja põdrakanepist, kui taimed hästi peeneks hakkida ning lisada hapukoort ja suhkrut.

«Kui aastate eest ravimtaimekoolitusi tegema hakkasin, siis algul anti seal, nagu ikka, puhkepausidel kohvi ja küpsiseid. Mina pakkusin välja, et miks ei võiks hoopis tervislikumat toitu ja ravimteesid pakkuda,» räägib naine, kuidas ta toitlustuse näol endale veel kolmandagi tegevusala leidis.  Nüüd on tema toidud mitmesugustel üritustel väga oodatud.

Söödavad lilleõied

Pidulauda tehes puistab Luke alati roogadele ka värvilisi lilleõisi, mis kõik söödavad. Tortide puhul on need lausa möödapääsmatud. Selle tarvis kasvatab ta aias võõrasemasid, saialilli, begooniaid, kollaseid karikakraid, rukkililli ja teisi õitsejaid, mida muidu vaid aiailuks peetakse.

«Toidu tervislikkuse kõrval on tähtis ka emotsioon, mida värvilised õied annavad,» kiidab Luke ja pakub selle tõestuseks saia koos saialille värvilaikudega.

Küsimusele, kas leidub taimi, mis süüa ei kõlba, vastab Luke, et tema ei söö naati ja orasheina ning maltsa söödab kanadele, keda ta ise kunagi ei söö, vaid peab munade pärast. Sest «looduses on lihtsalt palju parema maitsega taimi».

Kas teate, et

•    eesti rahvuslille rukkilille õied on head silmakompressiks ja neerude puhastamiseks;
•    karulaugust ja basiilikust saab võid, oliiviõli ja soola lisades väga hea leivakatte;
•    kuldjuur aitab vaimse ja füüsilise väsimuse korral;
•    kurgirohu sinistest õitest saab kurgimaitselise salati;
•    päevakübar hävitab ühe hiljutise uuringu andmetel ka sea- ja linnugripi viiruse;
•    maapirni mugulad on kasulikud suhkruhaigetele;
•    iisop on hea köharohi, kuid aita­b ka üleminekuea higistamishoogude korral.