/nginx/o/2011/04/28/566931t1h2b0d.jpg)
Swedbanki analüütikud ei usu, et valitsus suudab kinni pidada oma plaanist lähiaastatel riigi tegevuskulude kasvu vältida.
Analüütikutel riigi tegevuskulude külmutamisse usku pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ehkki valitsus on väitnud, et tegevuskulud lähiaastatel ei kasva, näeme meie siiski ette teatavat tegevuskulude kasvu,» ütles Swedbanki analüütik Annika Paabut.
«Seda eelkõige seetõttu, et aktiivsus tööturul on juba oluliselt kasvanud ja tuleb tõsta ka avaliku sektori töötajate palku,» selgitas ta. «Sest lõpmatult ei saa avalikus sektoris hõivatute arvu vähendada, selleks et tõsta olemasolevate [töötajate] palku. Selline ümbermängimine lõputult kesta ei saa, ilma et valitsussektori efektiivsus kanntaks.»
Swedbanki sõnul on tänavu valitsussektori eelarve tõenäoliselt ülejäägis. Järgmisel aastal on oodata väikest defitsiiti ning aastal 2013 taas ülejääki.
Riskikohaks on Paabuti sõnul aga valitsussektori võla prognoosimine. «Teame, mis toimub keskvalitsuse tasandil, kuid ei tea, mis täpselt hakkab juhtuma kohalike omavalitsuste puhul,» märkis ta. «Progoosiperioodi [2011-2013] jooksul lastakse kohalike omavalitsuste võlapiirid vabaks ehk neil on võimalik oma võlga veelgi kasvatada. On väga raske ette näha, kas nad seda teevad või mitte.»
«Meil on hädasti tarvis haldusreformi,» rõhutas analüütik veel. «Ma ei poolda haldusreformi n-ö kirvemeetodil, vaid pigem ikka seda, et lõplikult ära otsustada, kui palju meil kohalikke omavalitsusi vaja on, et efektiivsuse kadu ei oleks nii suur.»