/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/08/23/719078t1hb28f.jpg)
Swedbanki sõnul võib Eestis vajalike oskustega tööjõu nappuse tõttu uuesti tekkida liiga kiire palgakasv, mis viib madalama konkurentsivõimeni. Selle ärahoidmiseks peaks riik rohkem panustama töötute ümberõppesse.
Swedbank: Eestis võib tekkida uus palgaralli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki põhiprognoos siiski kiiret palgakasvu lähiaastateks ette ei näe. Prognoosi kohaselt kasvab keskmine reaalpalk tänavu 2 ning tuleval aastal pisut enam kui 3 protsenti.
Eesti tööturu peamine probleem on pikaajaliste töötute suur arv ning struktuurne tööpuudus, rääkis Swedbanki analüütik Annika Paabut. Vajalike oskustega inimesi napib juba elektroonikatööstuses, IT ja energeetikasektoris, samas on töötus kõrge. Kui inimene jääb pikaks ajaks tööta, siis kaotab ta kvalifikatsiooni ja tööharjumuse ning tema tööturule tagasitoomiseks on vaja täiendavaid meetmeid.
«See ei ole piisav,» ütles Paabut valitsuse tööturumeetmete kohta. Tema sõnul peaks riik rohkem panustama töötute ümberõppesse. Kui tisleril ei ole oma erialal tööd, siis võiks koolitada ta kas või müüjaks, kui ta selles ametis tööd saaks, tõi Paabut näite.