/nginx/o/2011/10/29/812064t1hee93.jpg)
/nginx/o/2011/02/02/508863t1h2fa6.jpg)
Rahandusministri Jürgen Ligi hinnangul takistab Soome garantiileping Kreekaga viimase reformimist, mistõttu ei soovita ta valitsusel Eestile analoogset erandit taotleda.
Ligi: Eesti ei peaks Kreekalt tagatisi küsima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soome paneb teised riigid, ka Eesti, väga keerulise valiku ette: kas liituda veidra erandi taotlemisega või lähtuda tõsiasjast, et Kreeka maksevõime otsustab tema majandus ja reformiplaani ellu viimine ning separaattehingud ainult takistavad seda,» kommenteeris Ligi Soome-Kreeka kokkulepet, mille jõustumisel paneb Kreeka Soome riigi arvele summa, mis vastab Soome garantiile Euroopa stabiilsusfondis. «Tänaste teadmiste põhjal kokkuleppest mina valitsusel erandi taotlemist ei soovita.»
Ligi sõnul tähendab laenuraha sidumine garantiiga Kreeka maksevõime vähenemist, mistõttu vajab riik veelgi rohkem laenu.
«Kui ühe riigi laenuraha püütakse garanteerida teiste omaga, on siin nii moraalsed, majanduslikud kui poliitilised vastuolud vältimatud. Nii liikmesriikidel, eurogrupil, IMF-l kui tegelikult ka erasektoril on selles kokkuleppes oma sõna öelda ning ma ei näe praegu, kuidas saaks sündida nõustumine,» ütles Ligi.
«Uuteks vaidlusteks pole aga aega, mistõttu ei tundu perspektiivikas ka see libe tee, et hakatakse tegema vahet riikidel, kel otsesed huvid Kreekas tagasihoidlikud, ning neile privileege kujundama.»
Samas ei saa Ligi sõnul välistada, et rahvusvaheline kompromiss tagatiste osas siiski sünnib.