/nginx/o/2011/08/19/713892t1hedde.jpg)
EBSi turunduse õppetooli juhataja, professor Katri Keremi sõnutsi näeme tarbimishüsteerilises maailmas sageli seda, et tagajärgi ravitakse põhjuse endaga. Kui tahate aidata tervisehäiretega lapsi – ostke rohkem maiustusi, kui tahate toetada looduskaitset, kasutage rohkem ümbertöödeldud tualettpaberit.
«Šokolaadist kõhulahtisti paradoks on turunduse kontekstis tõesti küllalt aktuaalne. Nimelt on šokolaad iseenesest kõhtu kinnistava toimega ja seetõttu on USA turul müügil olev šokolaadimaitseline kõhulahtisti Slavoj Žižeki arvates ideaalne näide tänapäeva maailma kahepalgelisusest,» nentis Kerem.
Eetilise ja säästva tarbimise puhul on Keremi kinnitusel oluline meeles pidada, et tarbijad ei ole oma valikutes sugugi analüütilised ja ratsionaalsed, isegi kui nad seda väidavad.
Sageli toimub lihtsamate ja odavamate valikute puhul n-ö indulgentsi ostmine – üks pealtnäha eetiline ja loodussõbralik valik, olgu selleks siis näiteks pakk õiglase kaubanduse kohviube, on ju kindlasti oluliselt väiksema positiivse keskkonnamõjuga, kui kahju, mida sama inimene tekitab kaks korda aastas lennukiga pikale puhkusereisile siirdudes.
«Aga hea tunne sellel ostuhetkel ja nauding tarbimisest on garanteeritud. Kindlasti ei taha ma öelda, et õiglase kaubanduse kohvi tarbimisel pole mingit mõtet, küll aga olen ma kindel, et enamik tarbijaid ei tee oma otsuseid alati järjepidevaid põhimõtteid silmas pidades.»
Keremi kinnitusel võivad aga vihmametsade päästmise ja näljahädade leevendamise kõrval maailma paremaks muuta ka kingad, mis kestavad kaua, lastele ohutud kiiged ja positiivsed emotsioonid.
Kuigi ka teadmine sellest, et tegemist on tõeliselt eetilise tootega, võib meele rõõmsaks teha, võib ka lisandväärtustega liiga kaugele minna. «Just mõne päeva eest ütles sõber Erkki Saarniit Facebookis, et kui toode sisaldab kuni 100 protsenti aktiivset hapnikku, siis järelikult sisaldab ta kuni 0 protsenti toote põhiomadustega seotud komponente,» lisas Kerem.