Ürte ja köögivilju pistetakse aias tihtipeale peenralt otse suhu, eriti teevad seda lapsed. Need on just need taimed, mida toidulauale panneski vaid kergelt külma veega üle loputatakse, sest tegemist on ju oma aia puhta saagiga.
Vihmavee koguja võib muutuda bakteripommiks
Kui teid tabavad ootamatult kõhuprobleemid, siis ei osata tihti selle peale tullagi, et vesi, millega on oma aia taimi kastetud (ja enda arvates nii puhtalt ja ökoloogiliselt kui võimalik), võib sisaldada ohtlikke baktereid. Seega on arukas kasutada vihmavett vaid nende taimede ja juurviljade kastmiseks, mida toorena ei sööda või mis kuuluvad toidulauale vaid kuumutatuna.
Vihmavesi on parim
Kuigi vihmavesi on hea võimalus tsentraalset vett kokku hoida, ei tasu seda kasutada kõikide köögiviljade kastmiseks. Isegi kui loputada kraani all köögivilju, siis ei saa olla kindel, et bakterid on pesu lõpuks läinud.
Probleem ei ole aga üldse vihmavees, vaid selles, et kuuma käes seistes tekitab see väga soodsa kasvukeskkonna bakteritele. Seda probleemi ei teki, kui kasutate kastmiseks äsja sadanud vihmavett, mis on kogutud anumasse, mida on vähemalt kord nädalas puhastatud puhta tsentraalveega.
Vihmavesi on samas kastmiseks täiuslik. Üleliigne vihmavesi, mis koguneb anumasse pikema perioodi jooksul, sobib kasutada kas püsilillede või siis nende köögiviljade jaoks, mida toorelt ei sööda.
Reeglid
1. Hoidke vihmavee kogumistünnid ja anumad puhtad, et vähendada ohtlike bakterite tekkimist.
2. Aeg-ajalt puhastage kõik rennid ja kõikvõimalikud vihmavee läbivoolu teele jäävad torud ja pinnad.
3. Peske neid pindu ja eriti vihmavee kogumiseks kasutatavat tünni, anumat, paaki jms desinfitseeriva vahendiga.
4. Kaua seisnud anumaid tuleks pesta enne, kui need vihmavee kogumiseks kasutusele võtate.
5. Paluge lastel mitte juua seda vett, mis on mõeldud taimede kastmiseks. Kuumal suvel on rohkem baktereid.
6. Lindude väljaheited, putukad, muld ja tolm, mis keerlevad õhus, langevad katustele ning seejärel satuvad vihmaveega kogumisanumatesse. Anum võib tunduda silmaga vaadates puhas, kuid seal on bakterid vees. Ja eriti soojadel perioodidel, mil vesi on soe, on eriti head tingimused bakterite arenguks. Salmonella- ja mullabakteritele sobib hästi soe õhk ja vesi. Samas kui kampülobakter areneb ka siis, kui vesi on külm. Kampülobaktereid leidub taimejuurtel, vees ning lindude seedetraktis.
Allikas: idenyt.dk