Ebaseaduslikult vallandatu jäi pooleks aastaks sissetulekuta

Kaks korda Paljassaare Kalatööstusest töölt vabastatud ja ettevõttega kohut käinud Vladimir Sõtnik pole rahul sellega, et isegi hüvitise osamaksed on talle laekunud hilinemisega. Foto: Priit Simson

Pärast ebaseaduslikku vallandamist jäi Paljassaare Kalatööstuse endine töötaja kuudeks ilma sissetulekuta. Samalaadsesse olukorda võib seadusi arvestades sattuda peaaegu iga töövõtja.

Saaga sai alguse mitme aasta eest, kui suures kahjumis vaevleval kalapulkade ja muude külmutatud toodete valmistajal Paljassaare Kalatööstusel tekkis vajadus kulusid kokku tõmmata.

Toonase töötajate esindaja, seadmete puhastajana ametis olnud Vladimir Sõtniku sõnul sunniti töötajaid kirjutama alla omal soovil töölt lahkumise avaldustele. Ettevõte ähvardas vastasel juhul saata töötajad sundpuhkusele. Töötajad otsustasid survele mitte alluda. Nende esindaja Sõtniku jaoks tähendas see töökoha kaotamist.

Kalatööstuse käigud

Paljassaare Kalatööstus vallandas 2009. aasta aprillis Sõtniku, süüdistades teda joobnuna tööle ilmumises. Sõtniku sõnul on süüdistus vale. Ametlikult polnud joovet tuvastatud.

Mees kaebas vallandamise töövaidluskomisjoni, kuna selle tegi ebaseaduslikuks juba fakt, et kalatööstus polnud lahtilaskmist kooskõlastanud tööinspektoriga. Nimelt tulnuks toona kehtinud töölepinguseaduse järgi töötajate esindaja vallandamine kooskõlastada.

Paljassaare Kalatööstus väitis, et Sõtnik pole üldse töötajate esindaja. «Siis hakkas tööandja vaidlustama seda, et üldse on ametiühing moodustatud,» meenutas vaidluses meest esindanud ametiühingute keskliidu jurist Nelli Loomets.

Töövaidluskomisjon aga otsustas oktoobris 2009, et kalatööstus peab Sõtniku viivitamatult tööle ennistama ja maksma talle kahe kuu töötasu.

Ettevõte otsust ei täitnud ega vaevunud isegi mehe e-kirjale vastama. Sõtnik oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, et paluda abi töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmiseks.

Täitur nõudis selle eest teenustasu ettemaksu 1740 krooni. Kuna Sõtnikul, kes oli olnud juba ligi pool aastat ilma sissetulekuta ja tulnud toime vaid tänu abikaasa palgale, polnud seda raha kuskilt võtta, tuli talle appi metallitöötajate ametiühingute föderatsioon, tasudes ise sissemaksu.

Täitur saatis Paljassaare Kalatööstusele ettepaneku täita otsust vabatahtlikult.

«Viimasel vabatahtliku täitmise päeval võttis tööandja Sõtnikuga ühendust ja palus järgmisel päeval töökohta ilmuda,» rääkis Loomets. «Tööle ilmumisel ulatati Sõtnikule koondamisteade, mille kohaselt tema tööleping oli kohe teistkordselt lõpetatud koondamise tõttu.»

Koondamisteates oli ka kirjas, et tööandja kohustub Sõtnikule välja maksma saamata jäänud töötasu ja koondamishüvitise. Seda raha mehele aga ei laekunud.

Paljassaare Kalatööstus viis töövaidluse edasi kohtusse. Harju maakohus otsustas 2010. aasta oktoobris, et ettevõte rikkus Sõtniku vallandamisel seadust.

Vaidlus jätkus ringkonnakohtus, kus pooled jõudsid tänavu suvel kompromissile. Selle järgi nõustus mees, et ei vaidlusta vallandamise seaduslikkust, ja Paljassaare Kalatööstus nõustus maksma talle hüvitist ligi ühe aasta palga ulatuses.

Sõtnik pidi saama hüvitist neljas osas juulist oktoobrini. Esimest osamakset aga tähtajaks ei laekunud. Pärast meeldetuletuste saatmist e-postiga laekus see alles 21-päevase hilinemisega.