Logistikaettevõtete kinnitusel on mullu ja tänavuse aasta alguses aset leidnud kiire veomahtude kasv peatunud, sest Eesti majandus on oma võimsuse piirid saavutanud.
Logistikasektor lendab horisontaalselt
«Jõulised kasvud, mis hakkasid peale eelmise aasta teises pooles ja selle aasta esimeses pooles, on asendunud selge horisontaallennuga,» märkis DSV juhatuse esimees Jaan Lepp. «Maist augustini pole mingit kasvu enam olnud.»
Lepa hinnangul on Eesti majandus saavutanud oma praeguse hetke tippkiiruse ja kuhugi kasvada lihtsalt ei ole. «Natuke utreerides võib öelda, et kõik tehased töötavad maksimumvõimsustel ja uusi juurde ehitatud ei ole - kust need suuremad mahud tulevad?» küsis Lepp.
ACE Logisticsi tegevjuhi Andres Matkuri sõnul on veomahud küll vähenenud, ent majandussituatsioonist tulenevaid põhjuseid ettevõte selle taga veel ei näe, mis siiski ei tähenda, nagu üldist seiskumist ei toimuks.
Praegu on veomahtude vähenemine Matkuri hinnangul pigem sesoonse iseloomuga. «Osa kliente on kollektiivpuhkustel: ei tooda, ei saada. Teisalt on ka tarbimine imporditavate toodete osas suvekuudel alati väiksem,» märkis Matkur.
Ka Contimeri raamatupidamisjuht Marek Krugol lausus, et suvise languse põhjal on kaugeleulatuvaid järeldusi teha vara. «Sügis näitab väga ilmekalt kätte, kas muudatused on toimumas või mitte,» ütles Krugol, kelle hinnangul tuleb ära oodata november-detsember.
Krugol nägi kasvuruumi kaubanduses Venemaaga. «Piiriprobleemid, läbilaskevõime piiril – need on asjad, mida ei ole suudetud mõlemapoolselt siiani hästi korraldada,» ütles Krugol. «Üldine kaubandusvoog toimib seetõttu pisut aeglasemalt.»
Logistikute väiteid toetab ka statistika: viimaste statistikaameti andmete kohaselt vähenes maiga võrreldes vähenes juunis Eesti eksport 15 protsendi ja import 12 protsendi võrra.