/nginx/o/2011/08/18/712790t1hf717.jpg)
Puitmajaklaster on oma eesmärgiks seadnud liikmete ekspordinumbrite kasvu ning selleks, et välisturgudel paremini läbi lüüa, tehakse ühiselt turundust ning ühiseid pakkumisi.
Puitmajatootjad püüavad koos välisturge vallutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellenädalases turunduskommentaaris kirjutab Marketinigi instituudi juhataja Anu-Mall Naarits, et Eesti ettevõtted ei tee välisturgudele minekuks piisavalt koostööd ning selle asemel püütakse omavahel konkureerida.
Paari aasta eest loodud puitmajaklaster on aga oma eesmärgiks seadnud just liikmete rahvusvahelise konkurentsivõime ja ekspordinumbrite tõstmise.
Klastri ühisturundustegevused koosnevad mitmest elemendist «Ühelt poolt on suur rõhk internetiturundusel, hetkel on meie veebileht 13- keelne, sinna hulka kuuluvad ka näiteks mandariini, jaapani ja araabia keel. Lisaks keeltele on koduleht otsingumootorite jaoks optimeeritud ning vastavatel sihtturgudel ka leitav,» sõnas puitmajaklastri juht Elari Kivisoo.
Märtsis osales klaster EAS-i organiseeritud ühisstendga Ecobuild messil Londonis, kus tutvustati Eesti puitmaju. Praegu on käimas ka digitaalne kampaania kodulehe woodhouse.ee vahendusel Prantsuse turul.
Lisaks sellele toetab klaster ettevõtteid päringute vahendamisel ning ühiste pakkumiste tegemisel. «Tegime taolise pakkumise Prantsusmaal, paraku ei valinud arendaja meid. Aga kogemus ja valmisolek välisturgudel ühiseid pakkumisi teha on meil olemas,» sõnas Kivisoo.
Ühispakkumiste jaoks on klastris väljatöötamisel reglement, millest pakkumisi tehes lähtuda.
See, kuidas päringud klastri liikmete vahel ära jaotuvad, sõltub päringu iseloomust, mahust ja vastavas majatüübist mida soovitakse.
«Meie tootjad toodavad käsitöö palkmaju, masinpalkmaju ning karkassmaju. Päringust sõltub, milliste ettevõtete vahel see jagamisele läheb.»
Iga tõsiseltvõetava päringuga tuleb teha tööd ning eeldatavalt on vaja kanda kulusid, käia kohtumas päringu teinud arendajaga sihtturul. Ettevõte peab olema valmis teatud kulusid kandma juba ühispakkumise tegemisele eelnevalt. Alati ei pruuti tootjatel ka vaba tootmismahtu olla.
Kui pakkumisest plaanib osa võtta mitu tootjat, siis lepitakse omavahel põhiparameetrites kokku. «Kuna välisturul pakutakse sarnast toodet, on vajalik partneritevaheline usaldus – toodangu kvaliteet ja muud parameetrid peavad ühtima ja olema sarnased.»
Palkmaja ei ole just kõrgtehnoloogiline, sestap ei ole seal Kivisoo kinnitusel ettevõtete vahel väga suuri saladusi. «Ettevõtjad on avatud ja jagavad üksteisega parimaid praktikaid ja uusi lahendusi. Kasu saavad nii info andja kui saaja ning selles osas ei ole meil veel lahkarvamusi tekkinud.»
«Oleme väike tilk meres kui vaatame puit- või palkmajade tarbimist maailmas, seega mahuvad meie tootjad edukalt eksporturgudel koos tegutsema.» lisas ta.