/nginx/o/2008/09/02/70663t1h2914.jpg)
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2008. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 16 protsenti vähem, teatas statistikaamet.
Ehitamine vähenes kolmandas kvartalis veelgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebapiisav nõudlus ja keerulised finantseerimistingimused on alates 2000. aastast ainult kasvunumbreid näidanud ehitusturu tänavu aasta algusest langusesse viinud. Praegune olukord ehitusturul sarnaneb 1999. aastaga. Ka siis kaotasid majandusolukorra halvenemise tõttu enim just ehitusettevõtted.
Kolmandas kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 9,9 miljardi krooni eest, sellest hooneid 5,9 miljardi ja rajatisi 4,0 miljardi krooni eest.
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades enam kui viiendiku võrra ja rajatiste ehitamine 3 protsenti. Turu langus oli tingitud eelkõige elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.
Vastupidiselt langustrendil liikuvale kohalikule ehitusturule, kasvas välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht kolmandas kvartalis võrreldes aastatagusega 15 protsenti. Seal suurenesid nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahud. Samas on välisriikidesse tehtud ehitusmahtude mõju kogu ehitustegevusele väga väike - vaid 6 protsenti kogu ehitusmahust.
Ehitisregistri andmetel lubati kolmandas kvartalis kasutusse 1024 uut eluruumi, mis on 454 eluruumi vähem kui aasta varem samal ajal. Sarnaselt viimaste aastate trendiga asus ligi kolmveerand valminud eluruumidest korterelamutes.
Majanduse üldine jahenemine ja pankadepoolne laenutingimuste karmistamine vähendasid jätkuvalt nõudlust uute eluruumide järele. Tänavu kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1030 eluruumi ehitamiseks, mida on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ligi poole vähem. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.
Kasutusse lubati 232 mitteelamut kasuliku pinnaga 261 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, tööstus- ja laopinda. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.