/nginx/o/2011/10/29/812064t1hee93.jpg)
/nginx/o/2011/08/17/711706t1h4a9c.jpg)
Täna ühendas Tallinna Küte Pirni tänaval Lääne ja kesklinna piirkonna kaugküttevõrgud, mille tulemusena hakkab uuest küttehooajast tööle kogu Tallinnat ühendav võrk.
Tallinna kaugküttevõrk sai pärast 25-aastast ootust üheks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kaugküttevõrku arendati 1959. aastast alates välja linnaosade kaupa. Viimati ühendati 1999. aastal Lasnamäe ja Maardu piirkond kesklinnaga, nüüd liideti sellega ka Mustamäed, Õismäed, Haaberstit, Põhja-Tallinna ja Kristiinet hõlmav Lääne piirkond.
Investeering läks Tallinna Küttele maksma 16 miljonit eurot. Kaugküttevõrkude ühendamise ehitustööde käigus ehitati valmis üle kolme kilomeetri uut, eelisoleeritud soojustorustikku, mis kulgeb Pirni tänavalt Kristiina tänavani. Kuna oluline osa torustikust jäi olemasolevate sõidu- ja kõnniteede alla, renoveeriti projekti raames täielikult umbes kahe kilomeetri ulatuses tänavaid.
«Nüüd saame kasutada tootmisvõimsust Lasnamäel või Mustamäel, kui teisel poolel peaks midagi juhtuma,» lausus Tallinna Kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu. «Tarbijale tähendab see ka seda, et me saame rohkem kasutada Lasnamäe võrgu juures asuvat Väo elektrijaama, millest toodetava soojuse hind on oluliselt odavam kui gaasi pealt toodetaval soojusel.»
Rahu sõnul tagas vaid Väol asuv Tallinna Elektrijaam selle, et sel suvel toasooja hind tõusnud ei ole. Edasist võimsust peaks Rahu hinnangul kasvatama Iru prügipõletusjaam.
Ka AS-i Tallinna Soojus juhatuse liige Vladimir Panov märkis, et vähemalt 25 aastat idee tasandil olnud võrkude ühendamise plaan sai konkreetsema suuna siis, kui hakkepuidul ja turbal töötav Tallinna Elektrijaam 2008. aasta lõpul käivitati, «Uue jaama näol tekkis odavam alternatiiv üha kallinevale maagaasile,» sõnas Panov.
Kaugkütet tarbib ligi 270 000 Tallinna elanikku.