Eestis kasvatatakse enamasti vilju, mis ei nõua rohket taimemürkide kasutamist

Köögiviljad poes. Foto: Ove Maidla

Kuigi Eestis kasvatatud brokolis avastati mullu kahel korral piirnormist enam taimekaitsevahendite jääke, jäävad siinsete viljade näitajad enamasti normipiiresse või on täiesti puhtad.

Pea 60 protsenti eelmisel aastal vet- ja toiduameti poolt võetud kodumaiste viljade proove ei tuvastanud ühtegi taimekaitsevahendi jääki. Imporditud toidu puhul oli kemikaalijääkideta proove pisut alla 31 protsendi.

Samas ei saa nende andmete põhjal öelda, et Eesti puu- ja köögiviljad oleksid puhtamad ja paremad kui teiste riikide omad. Sellist riike võrdlevat statistikat lihtsalt pole ning seda ei tehta ka Euroopa Liidus.

«Euroopa Liidu turg on ühtne ja avatud ning turul müüdav toit peab olem ühtviisi ohutu igas liikmesriigis. Seetõttu ei ole vajalik eraldi liikmesriikide kohta selle info koondamine,» selgitas asja vet- ja toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Kaja Sepper.

Samas tõi ta välja asjaolu, et Eesti on sellise kliimaga riik, kus ei kasvatata näiteks tsitruselisi ja viinamarju, mille puhul on taimekaitsevahendite kasutamine maksimaalselt hea saagi saamiseks pea möödapääsmatu. «/…/ seetõttu tuleb Eesti toodangu uurimisel mõnevõrra vähem rikkumisi ette,» sõnas ta.

Ka ei kinnitanud spetsialist üheselt seda, et kaugetest eksootilistest maadest sissetoodud viljades on pestitsiidijääke suure tõenäosusega rohkem kui lähedasest Euroopast pärit viljades. Ta möönis, et kolmandatest riikidest pärit viljade puhul rikkumisi on, kuid need tulenevad peamiselt Euroopa Liidus kehtivate normide mittetundmisest.

«Enamasti aga on siiski kolmandate riikide tootjad, kes sagedasti Euroopa Liitu ekspordivad, juba ka teadlikud kehtivatest nõuetest ja üldiselt ei ole rikkumised sagedased,» lisas Sepper.