/nginx/o/2011/08/16/710064t1ha1a4.jpg)
Septembrikuu ja kooli algus toovad lapsevanematele kaasa väljaminekuid, mis ulatuvad laste arvust sõltuvalt sadade eurodeni. Kuidas hoida selget pead ja anda kooliaastale mõnus start, ilma et rahakott tühjaks jääks ja nii, et ka koolimineja ostudega rahul oleks?
Uue kooliaasta eel tuleb soetada uusi koolitarbeid ja tasuda töövihikute eest, samuti on plikad poisid suvega mullustest koolirõivastest välja sirgunud ning kevadel toanurka jäänud koolikott kulunud ja räämas. Paljud noored tahaksid uusi asju soetada tihedamini, kui pere rahaline olukord võimaldab.
Osa väärtuskasvatusest
Vanemad loovad lapsele väärtusmaailma, andes eeskuju kogu maailma mõistmiseks ning muu hulgas ka rahaga ümberkäimiseks. Raha on vahetusühik majandus- ja ostutehingute tegemisel ning sellest ei tohiks kujundada edukuse mõõdupuud kõige ümbritseva hindamiseks. Koolilapsega saab arutada ja peabki arutama, kuidas toimib majandus, milline on iga inimese roll ühiskonnas ja mille poolest on meie kõigi valikud olulised.
Näiteks ei hoia kodune säästlik vee- ja elektrikasutus mitte ainult pere rahakotti, vaid ka loodust.
Samuti on nii keskkonna kui oma rahakoti säästmise seisukohast mõistlik eelistada mõnikord kasutatud asju uutele ning mitte osta igal aastal näiteks uut mobiiltelefoni lihtsalt sellepärast, et valik telefonipoodides uueneb.
Koos poodi
Ka kooliostudeks valmistumine alaku sellest, et üheskoos lapsega tehakse nimekiri vajaminevast kraamist, arutatakse, mis mullu ostetud asjadest endiselt kasutada kõlbab.
Otsustage lapsega ühiselt, millistest kauplustest leiate vajamineva kõige mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Tark oleks kaasata last terve pere eelarve tegemisse, et ta mõistaks varakult, palju kulub raha igapäevaostudele ning kui palju on võimalik ja mõistlik kulutada koolikaupadele.
Vanematelt uute ja moekate riiete ostuks sada eurot nuiata või igal sügisel uut mobiili nõuda on lihtne, kuid noor peab ka ise mõistma, kas soovitud ostu jaoks oli raha plaanitud või tuleb perel enne raha koguda. Oskus eelarvet planeerida ja rahaga seotud eesmärke seada tuleb omandada juba põhikooli ajal, sest sõpru ja hobisid tähtsustavat teismelist on pere majandamise ja raha teemadesse juba palju keerulisem kaasata.
Emme, mul on raha vaja!
Regulaarne taskuraha aitab lapsel õppida eesmärke seadma ja raha koguma, suurendades samal ajal tema iseseisvust. Taskuraha suurus sõltub pere võimalustest ja lapse vajadustest. Sobiva summa leidmiseks tuleb koos lapsega arutada, milliseid kulusid laps ise katab, ning teha vastavad kokkulepped. Nii õpib noor ise oma eelarvet planeerima, kulutusi jälgima ja ka kontrollima.
See, kui teismeline saab ise otsustada, kas osta koduse lõunasöögi asemel hamburger või säästa raha lemmikbändi kontserdi jaoks, on juba finantsplaneerimise oskuse esimene tase.
Soovitatav on uurida ka teistelt vanematelt, kui palju taskuraha antakse, et mitte ületada märkimisväärselt teiste laste võimalusi. Samuti tuleb lapsele selgitada, kuidas käituda, kui mõnel sõbral oma raha ei ole. Õige on õppida kulusid kandma solidaarselt ning mitte võtta endale sponsori positsiooni, makstes teiste kulutuste eest.
Sõpradele laenata ei ole samuti tark, sest sissetulekuta noor ei saa garanteerida, et ta võetud laenu õigel ajal tagastab, ja sõbrasuhet võib hakata varjutama inetu võlaprobleem.
Usalda, aga kontrolli
Kuni lapse täisealiseks saamiseni saad tema pangakonto siduda oma lepinguga ja nii saad parema ülevaate sellest, kuidas laps oma raha kasutab.
Räägi lapsele pangakaardi ja internetipanga kasutamise turvalisusest ja sellest, mida teha, kui kaart ära kaob. Sea lapse kontole ja pangakaardile mõistlikud limiidid, mis on kooskõlas tema päevaste ja kuiste väljaminekutega.
Suuremate summade hoidmiseks ja raha kogumiseks on mõistlik avada kogumishoius või eraldi konto, mis ei oleks seotud pangakaardiga.
Kuidas leida raha õpingute jaoks?
Igale lapsevanemale on oluline, et tema lapsed saaksid korraliku hariduse ja tunneksid end iseseisvat elu alustades kindlalt. Et tudengi õppemaks või elamiskulud teises linnas ei koormaks tulevikus pere eelarvet, tasub selleks raha hakata koguma varakult.
Lahendusi pikaajaliseks rahakogumiseks on mitu ja nõu sobiva võimaluse valikul saab küsida finantsteenuse nõustajalt.
Noored saavad ka ise oma tuleviku heaks panustada. Suurematest rahasummadest, näiteks ise teenitud töötasust või tähtpäevadeks kingitud rahast on mõistlik osa säästa tuleviku ja ülikooliõpingute jaoks. Motiveerivad eesmärgid aitavad noortel õppida raha koguma ning annavad tunnetuse raha väärtusest.
Kooliraha kogumine tulevikuks
Allikas: Piret Suitsu