Taluperemees: mulle meeldib, kui on ilus

Eesti parimaks taluks pärjatud Raja talu peremees Kaupo Uukivi koos Poisiga. Foto: Peeter Langovits

Tänavu Eesti parimaks taluks pärjatud Raja talu on oma maitsekalt kujundatud õue ning puidust ja maakividest nägusate hoonetega kindlasti ka üks ilusamaid elamisi kogu Eestimaal.

Vasakut kätt hulk põllumajandustehnikat ja kuivati, paremal eeskujulikult hoolitsetud taluõu koos ühtse ansambli moodustavate puidust hoonetega, eemal tiigi kaldal saun ja kõikjal palju lilli – nõnda võtab Raja talu külalisi vastu.

Peremees Kaupo Uukivi (43) nokitseb vaikselt kombaini kallal ja vaatab taevasse – kohe tuleb minna põllule, aga ilm head ei tõota.

Ta ei raiskaks kõige kiiremal tööajal ajakirjanike peale minutitki, aga seisus kohustab, nagu ta ise ütleb. Sest kui ikka selline auhind anti, siis enam avalikust tähelepanust pääsu ei ole. Tegelikult on Postimees siiski üleriigilistest väljaannetest esimene, kes tiitli võitnud tallu kohale on vaevunud tulema.

Uukivi pelgab, et seda tähelepanu korraga liiga palju saab, sest Vihula vald esitas Raja talu ka «Kauni kodu» konkursile ja pererahvas sai juba kutse presidendi juurdegi – võitjate autasustamisele.

«Tegelikult teeme seda kõike enda jaoks,» sõnab mees tagasihoidlikult.
Uukivi jutt, et ta on kõik talukompleksi moodustanud hooned ise kavandanud ja suures osas ka püstitanud, tundub uskumatu, sest need on lausa meistritöö.

Elamu on vanaema-vanaisa vanast majast ümber ehitatud peremehe enda projekti järgi, kõrvalhoonetel on ilusad maakivist vundamendid ja isegi muidu metalselt helkiv viljakuivati on puidust ümbrise saanud.

Puutööd siin armastatakse
On näha, et puutööd siin tuntakse ja armastatakse. Viimati sai valmis ruumikas puidust puukuur ja garaaž, nüüd on plaanis ehitada korralik töökoda. «Puutöö on mulle puhkuse eest,» lausub päevade kaupa viljapõllul rassiv taluperemees.

Millal ta seda kõike küll jõuab ja kas on abilisi? «Meil on naisega tööd nii ära jaotatud, et tema kamandab toas ja mina õues, aga viimasel ajal kipub ta juba õue ka,» ütleb peremees mõnusa huumoriga.

Raja talu perenaine Mare Raja, kelle nime ja talunime sarnasus on siiski juhuslik, käib tegelikult palgatööl lähedal asuvas juustutsehhis, sest on ametilt toiduainetehnoloog. Seega peab ta kõik need lillepeenrad ja lisaks veel köögiviljaaia korras hoidma oma napist puhkeajast.

Tublit naist ennast näha ei õnnestunud, kuna ta oli selgi päeval tööl, aga tema käteosavust imetlesime küll. «Meil on kummalgi naisega oma rida, tema lihtsalt vahel võtab mul pöördeid maha, kui liiga hoogu lähen,» lausub peremees.

Kaupol on talutöödel abiks ka pojad Sander (24) ja Kender (12). Esimene neist elab oma perega Rakveres ning tuleb isale-emale appi vaid nädalalõputi ja puhkuse ajal. Meie sealoleku ajal trimmerdas noormees kraavikaldaid, kuid ta juhib meelsasti ka mõnd põllutöömasinat, kombain välja arvatud, sest seda isa teistele ei usalda. Noormehe autolukksepaametist on abi isa tehnika hooldamisel.

Raja talu perele on suureks toeks ka Kaupo vanemad, kes elavad kõrvaltalus ja kasvatavad mõlema pere toidulaua tarvis sigu. Seal on hoiul ka talu hobune. Kibedal tööajal toovad ema-isa lõunatoidu põllule ja see on Uukivi sõnul hästi tähtis.

Palgatöölisi on talu hingekirjas vaid üks, aga see-eest on mees väga tubli. Suuremate tööde puhul tuleb appi ka Kaupo õemees. Ja see ongi kogu abivägi.
Viljakasvatuse pinda enam suurendada Uukivi ei plaani, sest see eeldaks juba lisatööjõu palkamist. Küll aga tahab ta põldude saagikust suurendada.

Talivili talvitus tänavu halvasti, kuid odrasaak tõotab hea tulla. Selle lõikus praegu käibki. Kiire aeg kestab septembri lõpuni välja, kuni ka raps võetud saab. Enne perepea mingit puhkust näe.

Sellel aastal oleks Raja talu saanud kõik võlad makstud, kuid osa tehnikat vajas uue vastu vahetamist ja nõnda tuli taas liisingud peale võtta. Ega Uukivi tegelikult rahast hooligi, ta on rõõmus siis, kui teenitu kasulikult ära paigutada õnnestub. Suureks abiks on Euroopa Liidu toetused, mille tarvis aitab projekte koostada taluliidu nõustaja.

Praegusel kiirel viljakoristusajal peab peremees kuivatil kogu aeg ise silma peal hoidma. Selle tarvis on tal sealsamas kõrval haagissuvilasse väike puhkepaik tehtud. Kuna kahel korral on kuivati juba põlema läinud, siis ei soovi mees rohkem riskida ja käib öösel iga paari tunni järel vaatamas.
Et vahepeal tolmu mahaküürimine ja tuppa minemine võtaks liiga palju aega, ööbibki ta vagunis. «Ei mul pole praegu aega naise kõrvale voodisse minna,» viskab ta nalja.

Puhas iseõppija
Põllumajanduses on Uukivi puhas iseõppija, ütleb, et õpib nii oma kui teiste vigadest. Kahekümne aastaga, mis ta oma esivanemate talu pidanud, on nii mõnigi asi selgeks saanud. Saaks muidugi ka lihtsamalt, näiteks ei peaks nii palju heakorrale ja ehitistele rõhku panema, aga «see loob ju meeleolu ja teeb olemise mõnusaks».

Kui kevad- või sügistööd lõpevad, kutsutakse vahel ka naabrid külla ja tehakse väike pidu. Talvel käib mees koos sõpradega ajaviiteks jäärallit sõitmas. Jahimees ta ei ole, ütleb, et pole elus ühtegi looma tapnud ning kardab rotte ja konnigi. Võta näpust, kas teeb nalja või räägib tõsiselt.

Lõõgastumiseks kaevas Raja talu peremees kahe aasta eest krundi äärele tiigi ja ehitas selle äärde õemehe ja sõbra abiga mõnusa sauna. Vahel lubab ta seal endale ka mõne õlle. «Võtaks rohkem, aga naine ei luba,» viskab ta taas villast.

Nii ilusas kohas võiks ju ka turiste vastu võtta ja sellega lisa teenida. Uukivi väristab selle jutu peale õlgu ja ütleb: «See on minu õu ja siin ma puhkan ega taha siin mingeid võõraid kantseldama hakata.»

 Samas tunnistab mees, et ega tal suvel lamamiseks ega istumiseks aega jää. «Kui ma pool päeva niisama istuks, siis oleks õhtul sellest ajast hirmus kahju ja poleks üldse hea olla,» lisab ta.
Küsimusele, kas vahel linna ka pääseb, vastab Uukivi, et šoppamas ta küll ei käi, kui, siis «jubinaid ja vidinaid» toomas. Pealinna sagin ei meeldi talle hoopiski.

«Kui korra Tallinnas ära käin, siis koju jõudes pea valutab – viskan kohe siruli ja magan õhtuni välja. See päev on maha kantud,» lausub ta.

Kuna Uukivi on väga mures selle pärast, et lehelugu tuleb ehk liiga magus, palume tal sellesse ka veidi tõrva tilgutada. Mis on see, mis muret teeb või häirib? Mees mõtleb tükk aega ja ütleb siis, et talle ei meeldi välismaalase ori olla. «Miks küll Eesti riik omal ajal maad nii palju võõraste kätte andis?» küsib ta.

Nüüd peab Raja talu rentima 400 hektarit põllumaad ühelt itaallaselt ja vähe sellest, et mees suvalisel ajal renti küsib, võib ta ka kümneks aastaks sõlmitud lepingu suurema vaevata üles öelda. See aga tekitab muidu kindlalt jalgel püsivas taluperes ebakindlust tuleviku suhtes.

Teiseks teeb muret viljahinna suur kõikumine, mida hommikust hilja õhtuni rakkes olev taluperemees ise kuidagi jälgida ei jõua.

Vahel teab mees küll, et nüüd on õige hetk hind lukku panna, aga kui parasjagu pole aega sellega tegeleda, magab õige aja lihtsalt maha. Suurtel firmadel on selles suhtes eelis, sest neil on palgal agronoomid ja teised spetsialistid, aga üksiktalunikul on raske muu töö kõrvalt börsidel toimuvat jälgida.