/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2011/08/14/707776t1h7141.jpg)
Andmekaitse Inspektsiooni nõuniku Stiina Liivrandi sõnul on nad saanud kaebusi, mille puhul naaber ei ole olnud rahul, et lisaks kaameraomaniku isiklikule varale jääb vaatlusvälja ka naabri vara nagu näiteks korteri uks, auto või osa aiast.
Turvakaamera paigaldaja peab arvestama teiste privaatsusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuli asuda seisukohale, et seni kuni kaameraomanik salvestab pilti isiklikuks otstarbeks võib ta seda ilma andmekaitse alaste takistusteta teha,» selgitas Liivrand.
Üldiselt Andmekaitse Inspektsioon Liivrandi väitel naabrite võimalike erasuhetest tulenevate vaidlustega ei tegele: kui kellelegi tundub, et naaber pahatahtlikult tema käike ja toimetusi jälgib, rikkudes sellega privaatsust, siis sellise murega tuleks pöörduda tsiviilkohtusse.
Ei tohi teisi jälgida
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Aleksandra Solntseva sõnul ei tohi unustada, et turvakaamerate paigaldamise eesmärgiks peab olema isiku või vara kaitse, mitte aga kellegi tegevuse niisama jälgimine.
Ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine on keelatud ja kriminaalkorras karistatav.
Nii tõstiski Solntseva esile, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt võib isikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eemärgist lähtuvalt.
See tähendab, et oma vara kaitseks võid küll turvakaameraid paigaldada, kuid turvakaameraga salvestamine ei tohiks riivata teisi ning inimesed, kes selle vaatevälja sattuda võivad, peaksid ka aru saama, et nende liikumist võidakse salvestada.
«Iseenesest kaamerat kuskil laes nähes mõistab igaüks meist, et antud seade võib ümber toimuvat jäädvustada. Vastavate siltide paigaldamine on aga hea toon,» selgitas Solntseva.
Liivrand tõstis aga esile, et kui inimene paigaldab kaamera oma koduseinte vahele või ainult temale kuuluvasse aeda, siis toimub andmetöötlus isiklikul otstarbel ja isikuandmete kaitse seadus ei puutu sellesse kuidagi.
«Niikaua kui, kui salvestatu jääb isiklikku sfääri, pole jäädvustatud või puudutatud inimeste nõusolekut tarvis,» selgitas Liivrand.
Võiks olla teade
Olukorras, kus korteriühistu otsustab videotehnikat kasutada ühiskasutuses oleval alal, milleks on näiteks kortermaja parkla või trepikoda, tuleb Liivrandi sõnul aga panna välja sellekohane teade.
«On selge, et kõigilt kaamerasilma ette jäävatelt isikutelt nõusolekut saada ei ole reaalne, sestap asendab nõusolekut arusaadav teavitus,» ütles Liivrand.
Nii eraisikutele kui ka äridele ja kauplustele on nõuded kaamerate paigaldamise osas Solntseva väitel samasugused.
Solntseva sõnul on politsei aga alati huvitatud kõikvõimalikust materjalist, mis võib süüteo avastamisele kaasa aidata ning kui tegemist ei ole varjatult kogutud teabega, siis saab politsei seda ka menetluses kasutada, mistõttu tuleks need materjalid alati politseisse tuua.
«Kas ja mis alustel saaks taolist materjali just asitõendina kasutada, on mõistlik küsida juba prokuratuurist või kohtust,» selgitas Solntseva.
Väljavõte isikuandmete kaitse seadusest
§ 14. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta
(3) Isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eemärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Nõue ei laiene jälgimisseadmestiku kasutamisele riigiasutuse poolt seaduses sätestatud alustel ja korras.