Ajutiselt välismaal töötanu teenis seal keskmiselt 403 000 krooni

Keevitaja. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Keskmise ajutiselt välismaal töötanud eestimaalase aastateenistus seal ulatus eelmisel aastal koos maksudega 403 000 kroonini, mis on tunamullusega võrreldes 8 protsenti vähem.

403 000 krooni on ligi 26 000 eurot ehk 2160 eurot kuus.

Välismaal ajutiselt töötajate arv on tunamullusega võrreldes 14 protsenti kasvanud. Eesti Panga andmetel töötas mullu välismaal keskmiselt 7833 Eesti residenti, üle-eelmisel aastal oli neid 6861.

Sellest tulenevalt välismaal töötanud Eesti residentide summaarne aastateenistus mullu kasvas, seda 12 protsendi võrra 3,2 miljardi kroonini.

Nende hulka ei arvestata eestlasi, kes on püsivalt riigist lahkunud. «Eesti resident maksebilansi kontekstis on isik, kelle majanduslikud huvid on Eestis ehk kelle pere või püsiv elukoht on siin või kes töötab välismaal alla 1 aasta,» selgitas Eesti Panga ökonomist Andres Kerge.

Mitteresidentidest eestlaste sissetulekute andmed keskpangal puuduvad. Küll aga saab maksebilansi statistika põhjal öelda, et välisriiki püsivalt elama asunud eestlased toetasid mullu oma pereliikmeid Eestis rahaülekannetega välismaalt 0,7 miljardi krooni ulatuses. Seda on tunamullusega võrreldes ligi 1 protsendi võrra rohkem.

Eesti Pangas kasutatud mudeli alusel kulub sellisteks toetusteks 15 protsenti eestlastest mitteresidentide teenitud arvestuslikust netotulust, märkis Kerge. Sellest võib järeldada, et püsivalt kodumaalt lahkunud eestlased teenisid välismaal mullu netotulu kokku ligi 4,7 miljardit krooni.

Kuna Eesti Pangal puuduvad andmed püsivalt kodumaalt lahkunud eestlaste arvust, siis ei ole võimalik nende teenitud keskmist netotulu välja arvutada.