/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/08/13/706448t1hfa6c.jpg)
Eesti residendid teenisid eelmisel aastal välisriikides töötasu koos maksudega ligi 3,2 miljardit krooni ehk 203 miljonit eurot. Kodumaalt püsivalt lahkunud eestlaste summaarne teenistus oli hinnanguliselt veelgi suurem.
Eestlased teenisid mullu välismaal miljardeid kroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga andmetel töötas mullu välismaal keskmiselt 7833 Eesti residenti. Nende hulka ei arvestata eestlasi, kes on püsivalt riigist lahkunud. «Eesti resident maksebilansi kontekstis on isik, kelle majanduslikud huvid on Eestis ehk kelle pere või püsiv elukoht on siin või kes töötab välismaal alla 1 aasta,» selgitas Eesti Panga ökonomist Andres Kerge.
Mitteresidentidest eestlaste sissetulekute andmed keskpangal puuduvad. Küll aga saab maksebilansi statistika põhjal öelda, et välisriiki püsivalt elama asunud eestlased toetasid mullu oma pereliikmeid Eestis rahaülekannetega välismaalt 0,7 miljardi krooni ulatuses.
Eesti Pangas kasutatud mudeli alusel kulub sellisteks toetusteks 15 protsenti eestlastest mitteresidentide teenitud arvestuslikust netotulust, märkis Kerge. Sellest võib järeldada, et püsivalt kodumaalt lahkunud eestlased teenisid välismaal mullu netotulu kokku ligi 4,7 miljardit krooni.
Eestis töötajate teenitud kogusummaga võrreldes on see siiski vähe. Statistikaameti andmetel oli Eestis mullu 478 161 brutotulu saajat ning palgatöötaja brutotulu oli kuus keskmiselt 11 928 krooni. Seega ulatusid palgatöötajate brutotulud kokku 68 miljardi kroonini.