/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/07/16/9780206t1hc756.jpg)
«Läksin tööle ettevõttesse, kus töötan autojuhina. Olen töötanud peaaegu kolm nädalat, kuid tööandja ei anna mulle töölepingut. Leian, et tegemist on raske rikkumisega. Kas ma võin ettevõttest lahkuda päeva pealt?» soovis lugeja teada.
Lugeja küsib: kui mul töölepingut ei ole, kas võin siis päeva pealt töölt ära tulla?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarep:
«Enne töö tegemise algust räägivad töötaja ja tööandja läbi töölepingu tingimustes, nt töötasus, tööülesannetes, töökoormuses jne. Kuigi töölepingu seadus kohustab sõlmima kirjalikku töölepingut, siis olukorras, kus töötaja asub ettevõtte heaks tegema tööd, loetakse tööleping sõlmituks ka suuliselt.
Nii nagu kirjaliku töösuhte puhul, tuleb ka suulise töösuhte puhul mõlemal poolel järgida seadust ning käituda üksteise suhtes lojaalselt. Näiteks tuleb tööandjal tasuda tehtud töö eest ning töötaja peab töösuhte ülesütlemisel järgima seaduses sätestatut. Ainuüksi kirjaliku töölepingu puudumine ei ole raske rikkumine, mille tõttu saaks töösuhte etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Raske rikkumine, mille korral võiks etteteatamistähtaja jätta järgimata, on näiteks töötasu maksmata jätmine. Enne erakorralist ülesütlemist tuleks töötajal pöörduda kirjalikult tööandja poole ja paluda rikkumise lõpetamist.
Kui töötaja asub tööle enne kirjaliku töölepingu allkirjastamist, siis võtab ta endale teadlikult riski, kus ta ei pruugi hiljem suuta tõendada suuliselt antud lubadusi ja tehtud kokkuleppeid. Kuna suuline töösuhe on kehtiv töösuhe, siis tuleb töösuhte ülesütlemisel katseajal järgida vähemalt 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega ning peale katseaja möödumist vähemalt 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega.»