Raekoja platsil küündib õlle hind kuue euroni

Kehrwieder on üks mitmekümnest kohast, kus tallinlased ja turistid saavad Raekoja platsil jalgu puhata ning kehakinnitust ja väiksest rüübet võtta. Foto: Laura Oks

Nelja euro ja 20 sendi eest pooleliitrist õlut müüv restoran on Tallinna Raekoja platsil hinnaliider, kallimates kohtades ulatub humalarüüpe hind  aga suisa kuue euroni.

Reede ennelõunal oli Tallinna peamises turistilõksus rahvast küll hõredalt, ent esimesed näljased ja janused olid end välikohvikutes siiski juba sisse seadnud.

Kokku laiutavad Raekoja platsil 17 söögikoha terrassid, Postimehe eesmärk oli tuvastada neist odavaim.

Indikaatoriks valisime kauba, mille hinna mõjus juba Švejki ajal ei kaheldud: jahtisime pooleliitrises klaasis pakutavat Saku Originaali või selle puudumisel samast hinnaklassist vaadiõlut.

Turist lepib hinnaga

Raekoja idapoolsest küljest vastupäeva liikumist alustades pani esimesena märgi maha pitsakohvik Maestro: toop humalajooki maksis 4 eurot ja 90 senti. Kõrval asuv rahvusköök Kaerajaan jäi kümne sendi võrra alla.

Kaerajaani terrassil õlut pruukivad Soome turistid Mikko ja Marja-Leena aga soolasest hinnast numbrit ei teinud ja olid siiralt üllatunud teadmisest, et paarsada meetrit eemal võib sama joogi mõnes vähem glamuurses baaris soetada ligi kaks korda odavamalt. «Helsingis on hinnad veidi veel kallimad,» jäid Oulust tulnud külalised leplikuks.

Slaavi restoranis Troika maksab õlu Baltika 4,40, ent nende India toite serveerivad naabrid Maharajast hindavad pooleliitrise stampõlle taas kümme senti odavamaks kui viis eurot. Väheste klientide seas tooni andvad põhjanaabrid andsid aga mõista, et ühises eurotsoonis ongi mõistlik, kui hinnad kõikjal ühtlustuvad.

Araabia Ühendemiraatide valitsuse heaks töötav ning koos Iraani päritolu abikaasaga Maryam Farzan Mehriga einestav Mika Parviainen lausus, et külastab Eestit igal aastal ning pidev hinnatõus on kõrvaltvaatajale tõesti märkimisväärne. «Kui ma oleksin siinne restoraniomanik, teeksin täpselt samamoodi,» mõistis aga maailmakodanik ärimehi.

Eesti hinnatase pani pisut mõtisklema Kehrwiederis neljaeurost 0,33-liitrisesse klaasi mahutatud õlut nautiva sakslaste seltskonna. «Müncheniga võrreldes on siinsed hinnad veidi odavamad, Berliiniga võrreldes aga kallid,» märkis Saksamaa lääneosast pärit Markus Vollmer. «Samas on Raekoja platsile avanev vaade õlle hinda väärt.»

Vahepeal selgus aga hinnavõistluse tõenäoline võitja: platsi kirdenurgas paiknev söögikoht Liisu Juures pakkus pooleliitrist Saku Originaali «kõigest» nelja euro ja 20 sendi eest.

Ka klienditeenindaja kinnitusel on Liisu Juures Raekoja platsi odavaim väliterrass ning seda staatust plaanitakse hoida. Paraku ei jäänud miskipärast silma ühtegi odavama õlle huvilist,  välikohvik oli peaaegu tühi.

Ühele omanikule kuuluvad Revalia Grill House ja Old Estonia näitasid seevastu uut negatiivset tippmarki: 5 eurot ja 20 senti klaasi Saku Tumeda eest. Tütre Elliga klaasikest nautiv Rita Laitinen meenutas, et kui kunagi oli Helsingi ja Tallinna hinnavahe märgatav, siis nüüd pole sellest enam jälgegi jäänud. «Odava alkoholi pärast ma siia kindlasti ei tulnud ja selle klaasigi võtsin palavuse leevendamiseks,» naeris naine.

Veelgi jõukamatele klientidele on mõeldud sõsarrestoranid Maikrahv ja Vana Toomas, kes on kannu A. Le Coq Premiumi hinna pikema jututa kuue euro peale ümardanud.

Teenindajate sõnul kliente aga jagub ning üle 90 krooni on valmis õlle eest maksma ka eestlased. Lauad olid reedel küll tavalisest pisut tühjemad, ent asjatundjate sõnul möödub see mure ruttu.

Välikohvikute absoluutse «hinnaliidri» tiitliga võis aga pärjata Wine Library, kus kuue euro eest sai vaid alkoholivaba õlut. Sama palju maksab küll ka Saku Originaal, ent klaasi valatakse viiendiku võrra vähem.