/nginx/o/2011/08/11/704550t1h1fbd.jpg)
Hiina esimese lennukikandja eilne kauaoodatud esmareis vallandas küll patriootlike hiinlaste kiiduavaldused, kuid Rahvavabastusarmee mereväel võib kuluda veel aastaid, enne kui laeva kasutamiseks vajalikud oskused omandatakse.
Hiina lennukikandja kütab kirgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hiina on lahendanud mõned kõige fundamentaalsemad füüsilised küsimused, mis kaasnevad lennukite startimise ja maandumisega väikesele liikuvale lennuväljale, kuid neil on veel ees ülimalt raske teekond,» kirjutas eile USA Meresõjakolledži Hiina-ekspert Andrew Erickson.
Kontradmiral Yin Zhuo ütles riigitelevisiooni vahendusel, et lendurite väljaõppeks võib kuluda neli aastat või kauemgi.
Hiina kirdeosas asuvat Daliani sadamat ümbritsevad veed on 10.-14. augustini kõigile teistele alustele suletud.
Katsetatakse lennukikandja mootoreid ja manööverdamisvõimet. Hävitajaid ei kaasata õppustel veel mitu kuud.
Sõjaliste vaatlejate hinnagul paigutab Hiina laeva ilmselt lõunapoolse Guangdongi või Hainani provintsi rannikule – lähemale Taiwanile ja Lõuna-Hiina merele, mida Hiina enda omaks peab.
Kuigi suhted Hiina ja Taiwani vahel on viimastel aastatel paranenud, pidas viimane siiski vajalikuks demonstreerida eile «lennukikandja-tapjat» raketti.
Vähemalt esialgu jääb lennukikandja nii Hiina kui välismaiste ekspertide sõnutsi siiski Daliani. «Lennukikandja jääb ilmselt Daliani,» ütles üks anonüümsust palunud Hiina Rahvavabastusarmee ohvitser. «Selline samm näitaks ühtlasi kõigile, et tegemist on treeningplatvormi, mitte ähvardusega.»
«Keegi ei peaks ülemäära muretsema ega olema paranoiline, et Hiina lennukikandjat ehitab,» seisis ühes ametliku uudisagentuuri Xinhua vahendusel avaldatud arvamusloos, kus juhiti ühtlasi tähelepanu sellele, et enne Hiina Rahvavabastusarmeed on endale lennukikandjad soetanud juba 9 riigi mereväed. «Laev ei kujuta endast teistele maadele mingit ohtu ning teised maad peaksid aktsepteerima reaalsust ja harjuma ära olukorraga, et me lennukikandjat ehitame.»
Hiina rahvuslased nii diplomaatilised ei olnud.
«Hiina on maailma järgmine superriik, aga teistele me seda veel ei ütle!» kirjutas keegi internetifoorumis Baidu Tieba.
«Kolme põlvkonna unistus lennukikandjast on täide läinud!» ütles teine.
Oli ka neid, kes panid ette, et laeva abil tuleks haarata kontroll vaidlusaluste saarte üle Lõuna-Hiina meres.
Palju oli aga ka inimesi, kes lennukikandjat põlastasid ja kurtsid, et Hiina peaks pigem pöörama tähelepanu oma vohavatele sisepoliitilistele ja sotsiaalsetele probleemidele.
Kuigi laev oli Daliani dokis juba üheksa aastat ja ei jäänud varju kellegi silmade eest, tunnistas kaitseministeerium selle olemasolu ametlikult alles 27. juulil.
Hiina sõjaanalüütikute koostatud strateegilistest ja tehnilistest materjalidest võib järeldada, et Pekingil on plaanis ehitada rohkemgi lennukikandjaid.
Mõned USAs baseeruvad analüütikud usuvad, et ehitustöö on juba käivitunud Shanghai lähistel Changxingi saare laevatehases. Nad ennustavad, et aastaks 2020 on Hiina Rahvavabastusarmeel veel paar lennukikandjat lisaks.
Valitsuse suu on lukus. «Need, kes ülehindavad ja alahindavad [Hiina lennukikandjate-programmi] eksivad mõlemad,» ütles Hiina kaitseministeeriumi pressiesindaja vanemkolonel Geng Yansheng.
Copyright The Financial Times Limited 2011.