RMK otsuse tõttu võivad Eesti grillsöe firmad hääbuda

Pildil grillsüsi. Foto: Postimees/Scanpix

Riigimetsa Majandamise Keskus lõpetas juuli alguses pikaajalised kliendisuhted Eesti suuremate puusöe firmadega AS Greencoal’i, OÜ Barbetec’i ja OÜ Ahi’ga, millede juhtide sõnul seab otsus lepingut mitte jätkata löögi alla grillsöe tootmise jätkamise võimaluse Eestis.

«Olen sel alal tegutsenud 15 aastat ning nii hullumeelset olukorda ei ole veel seni olnud – koerad hauguvad ent vanker sõidab edasi,» sõnas OÜ Ahi omanik Andrus Juns, kelle elutöö võib lihtsalt vastu taevast lennata. Kahekümne töötajaga ettevõte, mis on tootmisesse investeerinud aastatega ligi miljon eurot, asub Kablis, Pärnumaa edelanurgas. Ilma RMK lepinguta pole Junsi sõnul võimalik OÜ Ahi-l tootmist jätkata.

11 aastaga tootmisesse 1,3 miljon eurot investeerinud OÜ Barbetec’i juhatuse liige Rainer Rebane sõnas, et nemad on ostnud RMK-lt puitu pidevalt oksjoni korras, aga selle vahega, et hinnapakkumiste osa on toimunud aastas kaks korda ja kõigi suhtes solidaarselt.

«Praegu paisatakse oksjonitel enampakkumisele kahe kuu kogused ja võidab parim, teistel ei ole õigust puitu saada,» selgitas Rebane lisades, et hind on üles aetud soodustades suurema rahakotiga konkurente. Lahendust näeb Rebane tervikuna riigi käes. «Süüdi ei ole ainuüksi RMK kui selline, kes töötleb puitu ja müüb ja toimetab – küsimus on puidu saadavuses puiduturul, rohkem puitu võiks ringluses olla,» lisas ta.

Söetootjad ekspordivad oma toodangut 90 protsenti ulatuses. Selleks vajamineva sertifikaadi aluseks on söe tootmine sertifitseeritud puidust, mida saab ainult RMKst. «Kui me ei saa enam RMK-lt puitu osta, ei ole kõige mustema stsenaariumi järgi firmal enam edasist tegevust,» nentis Rebane.

Junsi sõnul on söetootjate suurimaks konkurendiks Narva elektrijaamad, ajades puidu hinna kõrgeks. «RMK eelistab müügitegevuses just neile keskenduda, mis näitab ainult täielikku orienteeritust kasumi tootmisele,» lisas ta.

Murelikkust näitab üles ka ASi GreenCoal juhatuse esimees Ergo Elmend, kelle sõnul seisneb samuti suurim oht selles, et enam ei saa piisavas koguses sertifitseeritud puitu, mida nende kliendid järjest enam tahavad. «Jääb selline mulje, et ressurssi on tegelikult rohkem, mida müüa saaks, ent turul tekitatakse defitsiiti,» arvas Elmend.

Kui grillsöe tootjad, kes on viimase kolme aastaga investeerinud tootmisse, REACH määrusega vastavusse viimisse, konkurentsivõime parandamiseks ja keskkonna mõjude vähendamiseks kokku üle 3,2 miljoni euro, otsustaksid nüüd eksportima hakata madalama hinna eest sertifitseerimata puitu, ei kvalifitseeruks nad ikkagi välisturgudele süsi pakkuma.

Mures olevad söetootjad märkisid juuli lõpus regionaalministrile saadetud pöördumises, et grillsütt võivad Euroopa Liidus toota ja müüa ainult REACH määruse järgi registreeringut omavad ettevõtted, mida omavadki vaid eelnimetatud kolm firmat. Tootjad kirjutasid, et on omaltpoolt sõlminud pikaajalised lepingud ostjatega Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Hollandis ja Prantsusmaal ning ekspordilepingute saamine on olnud pikaajalise visa töö tulemus.

RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul ei ole nad lepingulist suhet klientidega peatanud. Lepingud sõlmiti eelmise aasta suve läbirääkimistega pakkumise tulemusel ning kehtisid selle aasta juuni lõpuni. «Seoses suurenenud nõudlusega küttepuidu turul on RMK andnud võrdse võimaluse kõikidele ostusoovijatele ja korraldab ümarpuiduna küttepuidu müüki ligi 30 protsendi ulatuses avalike enampakkumiste korras kord kvartalis,» selgitas Uuetalu.

Junsi sõnul on juriidiliselt tõesti kõik õige. «Iga kord on üks leping ära lõppenud ja uus peale tehtud, et aga lepingut enam ei pikendata, tuli väga ootamatult,» põhjendas ta.

Uuetalu lisas omalt poolt, et RMK poolt korraldatud kolmanda kvartali enampakkumisel osalesid kolm söetootjat, kes ei osutunud oma hinnapakkumisega edukateks. «Järgmise enampakkumise korraldab RMK septembris, mil avaneb ka söetootjatel võimalus on puiduvarusid täiendada,» avaldas Uuetalu omalt poolt lootust.

Söetootjad pöördusid siseministeeriumi poole lootuses, et neil aidataks sõlmida RMKga kestvusleping, millega tagaks igal aastal 30 000 tihumeetrit puitu. Nad ei soovi odavamat hinda, vaid kindlustunnet tootmisharu tegevuse jätkamiseks.