«Olen sel alal tegutsenud 15 aastat ning nii hullumeelset olukorda ei ole veel seni olnud – koerad hauguvad ent vanker sõidab edasi,» sõnas OÜ Ahi omanik Andrus Juns, kelle elutöö võib lihtsalt vastu taevast lennata. Kahekümne töötajaga ettevõte, mis on tootmisesse investeerinud aastatega ligi miljon eurot, asub Kablis, Pärnumaa edelanurgas. Ilma RMK lepinguta pole Junsi sõnul võimalik OÜ Ahi-l tootmist jätkata.
11 aastaga tootmisesse 1,3 miljon eurot investeerinud OÜ Barbetec’i juhatuse liige Rainer Rebane sõnas, et nemad on ostnud RMK-lt puitu pidevalt oksjoni korras, aga selle vahega, et hinnapakkumiste osa on toimunud aastas kaks korda ja kõigi suhtes solidaarselt.
«Praegu paisatakse oksjonitel enampakkumisele kahe kuu kogused ja võidab parim, teistel ei ole õigust puitu saada,» selgitas Rebane lisades, et hind on üles aetud soodustades suurema rahakotiga konkurente. Lahendust näeb Rebane tervikuna riigi käes. «Süüdi ei ole ainuüksi RMK kui selline, kes töötleb puitu ja müüb ja toimetab – küsimus on puidu saadavuses puiduturul, rohkem puitu võiks ringluses olla,» lisas ta.
Söetootjad ekspordivad oma toodangut 90 protsenti ulatuses. Selleks vajamineva sertifikaadi aluseks on söe tootmine sertifitseeritud puidust, mida saab ainult RMKst. «Kui me ei saa enam RMK-lt puitu osta, ei ole kõige mustema stsenaariumi järgi firmal enam edasist tegevust,» nentis Rebane.
Junsi sõnul on söetootjate suurimaks konkurendiks Narva elektrijaamad, ajades puidu hinna kõrgeks. «RMK eelistab müügitegevuses just neile keskenduda, mis näitab ainult täielikku orienteeritust kasumi tootmisele,» lisas ta.
Murelikkust näitab üles ka ASi GreenCoal juhatuse esimees Ergo Elmend, kelle sõnul seisneb samuti suurim oht selles, et enam ei saa piisavas koguses sertifitseeritud puitu, mida nende kliendid järjest enam tahavad. «Jääb selline mulje, et ressurssi on tegelikult rohkem, mida müüa saaks, ent turul tekitatakse defitsiiti,» arvas Elmend.