/nginx/o/2008/11/10/92025t1h64dc.jpg)
Makseraskustes ettevõtte juhatusel tuleks enne kinnisvara sundmüüki ja maksukohustuse hüppelist suurenemist pankrotiavaldus kohtusse viia, sest üle 20-päevane viivitus võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.
Pankrotiavaldus tuleks esitada enne kinnisvara sundmüüki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtete kinnisvara sundmüügid sagenevad, kuid ilmselt annavad vaid vähesed firmajuhid endale aru, et pärast vara sundmüüki tuleb neil deklareerida käibemaks ning tasuda see rahast, mida tegelikult pole ega ka tule, kirjutab Äripäev.
Makseraskustesse sattunud ettevõte peaks praegu püüdma saneerida pankrotiprotsessi raames, mis peatab kõigile võlgadele arvestatavad intressid ning täitemenetlused, Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise osakonna talitusejuhataja Tanel Ermeli praegune kogemus näitab aga, et pankrotiavalduse esitamist lükatakse viimase võimaluseni edasi.
Tasub meeles pidada, et neis äriühinguis, mis on põhja läinud ja mille vara on juba realiseeritud, maksuameti sissenõudmisprotsess jätkub: seega tuleks pankrotimenetlus algatada kohe, kui maksejõuetus on kätte jõudnud.
Eesti seadused võimaldavad ettevõtte juhatuse koguni kriminaalvastutusele võtta ja kuni aastaks vangi pista, kui nad viivitavad pankrotiavalduse esitamisega üle 20 päeva ja mõnele võlausaldajale sundmüükidega märkimisväärset kahju põhjustavad.