Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/08/06/698654t1h6ca8.jpg)
Kui tahate sibulat talveks varuda, tuleb need õigel ajal peenrast üles korjata ja ka hoida sobivates tingimustes, mis tagaks maksimaalse säilivusaja.
Sibulat ei anna kahjuks kuidagi võrrelda enamiku suviste viljadega, mida tarvitatakse piisavalt just nende valmimise hooajal. Muidugi on kõige maitsvam kasutada toidulaual äsja peenralt võetud sibulat, kuid need aednikud, kes kasvatavad sibulat suuremas koguses, peavad mõtlema ka nende koristamisele ja säilitamisele.
Varakult mulda pandud sibulad kasvavad suureks ning juhul, kui sellega on hiljaks jäädud, jäävad ka sibulad üldiselt väikeseks. Kui sibulad saavad piisavalt vett, kasvavad need samuti üsna suureks. Kui aga mais ja juunis on sademeid vähe ning te ei kasta neid piisavalt, peatab sibul kasvu maapealses osas ja seejärel areneb edasi ainult sibula maaalune osa, mis valmib juuli teisel poolel või augusti algul. Kui sibulatipp vajub alla, näitab see, et sibul on küps. Valmimise märgiks on see, kui pealsed hakkavad kolletuma ja kuivama.
Sel ajal hakkavad ka sibula juured lagunema ja sibulad muutuvad kergesti eemaldatavaks. Juhul kui ilmad on ilusad ja päikselised, tasub sibulad jätta 5-7 päevaks peenrale järelvalmima ja kuivama.
Reegel on ka see, et kui lasete sibulapealsetel n-ö loomulikult närbuda, saate suuremad sibulad. Seepärast on hea mõte lasta neil veel veidi mullas olla, seda juhul, kui vajate sibulaid järgmise paari kuu jooksul. Samas on olemas oht - eriti savimulla puhul - et sibulatesse tekivad praod ja nii võib kallis saak mullas ära mädaneda. Olge hoolas, sest see toimub väga kiiresti, eriti kui pärast kuivaperioodi tuleb vihma.
Sibulate kuivatamine
Sibulaid tuleb pärast mullast korjamist kuivatada. See kehtib igasuguste sibulate, ka küüslaugu puhul. Neid võib riputada kas kimpudesse laia räästa alla või aias oleva varjualuse alla. Koht, kus te sibulaid kuivatate, peaks olema hästi ventileeritud. Samuti võib valmistada spetsiaalsed kuivatamisraamid. On oluline, et sibulad ei muutuks uuesti niiskeks või lausa märjaks.
Kui suvi on väga niiske, peaks sisetingimustes kuivatades olema sooja ca 30 kraadi. Välimine sibulakoor ja ülaosa peavad olema täiesti kuivad. Pärast kuivatamist võivad sibulad vajada korrastamist, kuid ainult sõrmedega, et ei tekitaks terariistadega kahjustusi ja võimalust hallitusseente tekkimiseks.
Sibulate säilitamine
Kui sibul on hästi kuivatatud, on säilitamine lihtne ja suurt vaeva ei tohiks olla. Sobiv on toatemperatuurist veidi madalam temperatuur, koht peaks olema piisavalt ruumikas, sest iga sibula vahele peaks jääma piisav ruum. Üsna tavapärane on see, et sibulaid hoitakse võrkkottides. Samas ei ole kasulik hoida liiga palju sibulaid kitsas kotis koos isegi siis, kui see on õhku läbilaskev või võrgust, kuna piisab vaid ühe sibula mädanemisest, et teisedki rikutud saaksid. Paras on hoida sibulaid kergelt jahedas, kuid mitte sellises paigas, kus võib karta miinuskraade.
Sobivateks kohtadeks on eramajade soojustatud pööningud või keldrid, kuid veelgi parem on hoida sibulaid toa kõrval asuvas sahvris või muus kõrvalruumis, kuna niiskust tuleb vältida. Keda ei häiri, et sibulad on toas või köögis, võib neid hoidagi siseruumides, kuna see annab võimaluse pidevalt sibulatel silma peal hoida (näiteks ega mõni mädanema ei ole läinud). Peale selle võib stiilselt paigaldatud sibulakott või korv olla ruumikujunduslikult kaunis.
Teine olukord on neil, kes kasvatavad sibulaid mitte vaid enda tarbeks, vaid ka müügiks. Sellisel juhul tasub ehitada eraldi ruum sibulate hoidmiseks – ruumis peab olema paras temperatuur ning seda peaks olema võimalik vajadusel ka reguleerida. Kui ka juhtub, et sibulad on sattunud külmumise ohvriks, tasub neil lasta aeglaselt üles sulada, mitte tõsta aga järsult temperatuuri.
Allikas: aiandusportaalid, havenyt