/nginx/o/2010/04/12/347686t1h74f9.jpg)
64 protsenti eestlastest usub, et majanduskriisi mõju tööturule enam ei kasva, mis on ELi kõrgem tulemus Taani järel, ilmneb sel nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuringust.
Eestlaste usk majandustõusu on üks Euroopa suurimaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring viidi läbi kevadel. Maikuu seisuga olid eurooplased majanduslike väljavaadete suhtes üha optimistlikumad. 43 protsenti eurooplastest arvas, et kriisi mõju tööturule on oma haripunkti juba saavutanud. See on võrreldes eelmise aasta sügisega ühe protsendipunkti võrra enam, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Enamikes liikmesriikides valitses seisukoht, et majanduskriisi mõju tööturule enam ei suurene. Taanis arvas nii tervelt 64 protsenti vastanutest. Jätkuvalt kriisi tõttu kannatavates riikides nagu Portugal ja Kreeka domineeris aga vastupidine arvamus. Portugalis uskus koguni 80 protsenti vastanutest, et kriisi mõju tööturule ei ole haripunkti saavutanud.
Majanduspoliitika suuremat koordineerimist ELi liikmesriikide vahel toetas 79 protsenti vastanutest. See on kahe protsendipunkti võrra rohkem kui mullu sügisel. Samuti toetas enamik vastanuid rangemat järelvalvet pankade ja finantsasutuste päästmiseks ning finantskontsernide tegevuse kontrollimiseks.
Euroopa 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärke – innovatsiooni edendamist ja konkurentsivõime suurendamist – pidasid vastanud realistlikeks ja saavutatavateks.
Majanduskriisi tagajärgedest toibumisel pidasid nad kõige olulisemaks ELi rolli, järgnesid liikmesriikide valitsused ning IMF.
Uuring korraldati suulise küsitlusena mais. Kokku küsitleti 27 liikmesriigis ja kandidaatriikides 31 769 inimest.