/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/08/04/696808t1he710.jpg)
Eesti valitsus loobus jäigast hoiakust, kärpides miljoni tonni võrra kasvuhoonegaaside jaotuskava järgi aastas õhku paisatavat heitkogust.
Valitsus tegi Brüsselile järeleandmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium avalikustas eile uue kasvuhoonegaaside jaotuskava aastaiks 2008–2012. Selle järgi saavad Eesti ettevõtted tasuta kvooti 13,3 miljoni tonni süsinikdioksiidi õhku paiskamiseks aastas. Eesti esialgne soov oli 24 miljonit tonni aastas, mille valitsus kärpis mullu 14,3 miljonile.
«Eesti jaoks on oluline, et väga pikale veninud vaidlus jaotuskava ümber võimalikult kiiresti lõpule jõuaks,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus valitsuse pressikonverentsil. «Ma usun, et see meie väga läbipaistvatel printsiipidel kokku pandud kava on ka Euroopa Komisjonile sedakorda aktsepteeritav.»
Euroopa Liidu kliimapoliitika kohaselt saavad süsinikdioksiidi õhku paiskavad ettevõtted aastail 2008–2012 teatud koguse saastekvooti tasuta. Kasutamata kvooti võivad ettevõtted müüa, kui sellest aga puudu tuleb, peab kvooti juurde ostma.
Euroopa Komisjon ei kinnitanud korduvalt Eesti küsitud kasvuhoonegaaside heitkogust, otsustades juba 2007. aastal, et meie aastane vajadus on 12,7 miljonit tonni. Eesti kaebas komisjoni kohtusse, võitis, kuid ka see ei toonud kaasa seda, et komisjoni kliimaametnikud oleksid nõustunud meie küsitud saastekvoodiga.